Koduselt roheline Umb Roht

Restoran Umb Roht Tartus. Foto: Madis Palm

Tartus on vana Noiri või prantsuspäraselt Noir’ asemel juba mõnda aega uus eestikeelse sõnamänguga koht Umb Roht (meil on liitsõna umbrohi, mitte -roht!), aga väike keelemäng on igal juhul parem kui umbvõõrkeelsus.

Tartu-sõbrad kindlasti teavad, missugune nägi välja Noir. Interjööris laiutas must värv (noir tähendab prantsuse keeles musta), piklik ruum oli üpriski sünge. Musta on nüüd alles jäänud vaid põrandale. Rohelised kangad heledatel seintel ja suur puuviljavaagen letil muudavad koha mõnusamaks ja helgemaks. Õhus heljub seenekastme lõhn.

Pilk napile menüüle kinnitas, et rohkem kui sõnu võiks siit oodata toitu, nii lakoonilist riba toidunimetustega polnud ma ammu näinud. Mis loom sees on (või on ainult taim) ja paar koostisosa veel pluss hind, mis seal pikalt seletada. Õige ka. Kuidagi väga tuttava näoga noormees (aga Tartus ongi kõik sõbrad-tuttavad ja kusagil näinud) teenindas meid sõbrannaga piisava tähelepanuga, sõbralikult ja seletas meeleldi kõik toidud ilusti lahti. Tõi meile kohe vett (ma sain tavalist vett ilma milletagi, nagu soovisin, suures vahvas retrokorgiga pudelis) ja näkitsemiseks paar viilu kohapeal tehtud leiba, mis polnud aga mitte korvis või taldrikul, vaid hoopis paberkotis.