Roosipeenra rajamine: kuidas, kuhu ja kellega kokku roositaimed istutada

Roos. Foto: www.flickr.com

Kujudas kujundada roosipeenar, kellega see kaunis õitseja kokku sobib ja kellega mitte – need on algaja roosikasvataja sagedased küsimused. 

Roosikasvatajaid võib jagada kahte leeri: ühed, konservatiivid, leiavad, et lillede kuninganna võib kasvada ainult koos teiste roosidega, ja teised, uuemeelsemad on veendunud, et roosid sobivad suurepäraselt ka teiste taimedega. Siinjuures tuleb märkida, et see seisukoht polegi väga uus, kuna roose kasvatati Euroopas koos teiste taimedega juba 200 aastat tagasi.

Traditsioonilistel rosaariumitel ehk roosipeenardel on siiski omad eelised:

• ratsionaalsem istutustöö ja eelnev ettevalmistus;
• kergem hooldustööde tegemine;
• mugavam talvekatte kasutamine.

Teistsuguse kujunduse puhul, valides roosidele kaaslasi, tuleb aednikul hoolikalt arvestada, et roos jääks tähelepanu keskpunkti ning teised taimed oleksid täienduseks ega tõmbaks tähelepanu endale. Oluline on seejuures jälgida värvuste kooskõla ning arvestada ka roosipõõsaste enda haabitusega (välisilmega, kõrguse- ja laiusega).

Siinkohal mõned soovitused:

• Vähenõudlikud ja madalakasvulised pinnakatteroosid (ka miniroosid, polüantroosid) võivad rahuldavalt koos kasvada päikest ja kuivemat pinnast eelistavate alpiaia taimedega – kserofüütidega. Vastavalt värvustele võiksid sobida mitmed kukeharjade, kivirikkude, nelkide, kellukate, liivateede jt madalate püsikute sordid.
• Taustataimedena sobivad pinnakatteroosidele valged, helesinised, lilladaed-kukekannused, helesinised mesiohakad, tagasihoidlike värvidega liiliad, valged ja roosad tähkjad liatrised, lillad käokingad, kõrged kurekellad ja sõrmkübarad, heledavärvilised aedmonardad.
• Kõrgekasvulised pargiroosid (ka kibuvitsad) ja põõsasroosid võivad ise olla taustaks paljudele kaunitele dekoratiivtaimedele.
• Teehübriidrooside ja floribundrooside kaaslasteks sobivad kõrgemakasvulised püsikud.
• Alati mõjuvad meeldivalt koos roosidega väikeste paljude õitega või lõhistunud, sulgjate lehtedega taimed nagu kipslilled, harilik iisop, tähklavendli sordid, naistenõgesed, mõningad raudürdid, piimalilled, kurerehad, raudrohud, õnneheinad ja teised ning paljud kõrrelised.
• Pitsilised lehed ja õhulised õisikud võivad moodustadad suurepärase raamistiku rooside säravatele õitele ja lopsakale lehestikule.
• Hästi levinud ja alati kindlalt suurepärase tulemuse annab ühevärviliste õitega (ka toon toonis) koosluse loomine. Lähtudes roosi õite värvusest võib kujundada valguseküllaseid valge-kollasevärvilisi kooslusi või kasutada romantilisi roosakaid, siniseid ja lillakaid toone või hoopis dramaatilisemaid punaseid ja purpurseid värve.
  Näiteks valgeõieliste roosidega sobivad kipslilled, karikakrad, härjasilmad, piimalilled, valgeõielised floksid, kellukad, kannikesed, raudürdid.
  Oranži ja kollaseõiliste rooside kaaslasteks oleksid kuldvitsad, harilik soolikarohi, vägiheinad, piimalilled ja teised.
  Roosaõielisteks naabriteks roosidele sobiksid mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid jt.
• Rooside ilu aitavad veelgi esile tõsta, kui kaaslastena kasutada hallikas-hõbedalehiseid püsikuid nagu villane nõianõges, Stelleri puju, Schmidti puju, pärl-hõbeleht, sinihall hosta, hall aruhein, karvane raudrohi jt. Samuti leidub sobivaid suvelilli: vilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, mägi-kilbirohi, sinilobeelia, tsinnia, magunad, pastellsetes toonides petuuniad, lõhnav-neitsikummel jt. Suvelillede puhul tuleb samuti hoiduda liiga erksavärvilistest ja esiletõusvatest sortidest.
• Suurepärasteks kaaslasteks roosidele on ka mõned poolvarjus kasvavad kaunite lehtedega püsikud: kirjulehelised hostad, suured sõrmjalt lõhestunud kortslehed, tumepunaste või hõberoheliste lehtedega helmikpöörised.
• Hoolimata niiskema pinnase eelistusest võib rooside kõrvale paigutada ka astilbesid, siberi võhumõõka, kes tänu oma õisikute ja lehtede eripärale annavad hea koosluse.
• Sibullilledest pakuvad huvitavat vaheldust mitmed laugud: taevasinine lauk, hiidlauk, kollane lauk, kuldlauk jt.
• Taustataimedena suuremates gruppides või äärispeenardes kasutatakse sageli ka lehtpõõsaid, mille foonil tuleb eriti esile rooside rikkalik õitsemine.
• Kauni rohelise fooni aitavad luua harilik liguster ja tema püramiidne sort 'Pyramidale', kuslapuud, sirelid ja lodjapuud.
• Suurepärase hõbedase tausta loovad ahtalehine ja läikiv hõbepuu, dekoratiivsed paju sordid või isegi kirjulehine siberi kontpuu 'Elegantissima'.  
• Põneva mustjaspunase või purpurvärvilise tausta saab Thunbergi kukerpuu sordiga 'Atropurpurea', musta leedri sortidega (nt 'Black Beauty jt) või lodjap-põisenela sordiga 'Diabolo', seda eriti koosluses kollase- ja oranžiõieliste roosidega.
• Madalamakasvulistest lehtpõõsastest sobiksid naabriteks nii õite kui lehtede poolest maranate, mõningte veigela, enelate, kukerpuude sordid, samuti jaapani nõiapuu, läiklehine mahoonia, võnk-pärgenelas.
• Traditsiooniliselt alati sobiva ja igihalja rohelise fooni saab muidugi okaspuudega. Valida on võimalik nt mitmete kuuskede, mändide, elupuude ja kadakate sortide vahel. Peale meeldiva rahuliku roheluse on okaspuude kooslus roosidega sobiv ka tänu sarnastele vegetatsiooni tingimustele.
• Väärt kaaslased roniroosidele on vääntaimedest Browni kuslapuusort 'Fuchsioides'. Lõhnavate õitega väänduv kuslapuu 'Serotina' ja Heckrotti kuslapuu 'American Beauty', lähtudes õievärvuse sobivusest ka mitmed elulõngade sordid ja liigid.

Roosid mõjuvad ühtviisi kaunilt nii omaette kasvades kui ka koos teiste sobivate taimedega. Võid rajada nii korrapärase kui vabakujulise roosiaia.

Roosid võivad kaunistada aia mõnusaid istekohti, lehtlaid, aga ka veesilma aias, nendest võib tekitada lõhnavaid pergolaid. Õielist vaheldust pakuvad ka madalamad või kõrgemad roosidest hekid. Selleks otstarbeks sobivad muidugi talvekindlamad sordid nagu floribundroos 'Nina Weibull', 'Koit' jt, või tugevamakasvulised põõsasroosid – kollaseõieline Maigold või valgeõieline 'Gletscherfee'. Hekiroosideks on suurepärased ka rikkaliku õitsemisega ja kasvutingimuste suhtes vähenõudlikumad kõrgemakasvulised pinnakatteroosid 'Aspirin', 'Austriana', 'Lovely Fairy' ning miks mitte proovida ka tugevamatest roniroosidest hekki. Kuid parimad hekiroosidon muidugi kurdlehine kibuvits – 'Rugosa Rubra' ja 'Alba' ning tema suurte lõhnavate täidisõitega sordid: madalakasvulisem 'Moje Hammarberg' või kõrgekasvulisem 'Hansa' ja veel paljud teised pargiroosid, keda talveks katma ei pea.

Sobivaid roose leiab ka väikese aia kaunistuseks, kuna  mitmedki sordid võib edukalt istutada keraamilistesse lillepottidesse või lillekastidesse, kas üksikuna või koos sobivate püsikutega. Võimalusi on palju!

Allikas: Riigimetsa majandamise keskus