Legaalne doping toidulaualt: soodavesi

Foto: SCANPIX

Sportlaste hulgas on väga populaarsed toidulisandid. Taastusjook pärast treeningut, multivitamiinid kevadväsimuse vastu, L-karnitiin rasvapõletuse soodustamiseks jmt. Samal ajal on üha enam kuulda positiivsetest dopinguproovidest, kuna sportlaste toidulisandites on olnud keelatud aineid. Milleks riskida võõramaiste ja tundmatute pulbritega, kui on olemas toiduaineid, mis tänu erinevatele toimeainetele samuti sportlikku tegevust toetavad. Olgu selleks punapeet, kohv või hoopis rasvane kala. 

Järgmine loetelu sisaldab valikut legaalseid toimeaineid, mis on oma stimuleerivaid omadusi ja ohutust tõestanud ning mille on Austraalia spordikomitee A-kategooria toidulisandite nimekirja lisanud. ABCD klassifikatsioon jagab sporditoidud ja toidulisandid nelja gruppi, põhinedes teaduslikul tõendusmaterjalil ning sellel, kas toode on ohutu, legaalne ja efektiivne.

Naatriumvesinikkarbonaat

Naatriumvesinikkarbonaat on rakuväline anioon, mis mängib olulist rolli vere pH ja elektrolüütide rakusisese ning -välise gradiendi hoidmisel. Teisisõnu mõjutab see seda, millised ioonid liiguvad läbi membraani raku sisse ja sealt välja. Intensiivsel koormusel hakkab anaeroobse glükolüüsi tulemusel moodustuma lihastes piimhapet, mis laguneb laktaadiks ja vesinikioonideks. Vesinikioonide kuhjumine toob kaasa väsimuse ning meile tuttava raske lihase tunde. Suuremas koguses naatriumvesinikkarbonaati aitab vere vesinikkarbonaadi kontsentratsiooni ja ka pH-d ajutiselt suurendada, parandades nii rakuvälise ruumi puhverdusvõimet. Lihtsamalt öeldes osaleb naatriumvesinikkarbonaat meie keha aluselisuse tõstmisel, mis omakorda aitab vesinikioone kahjutuks teha ning väsimuse teket seeläbi edasi lükata. Nii hoitakse organismis happe-aluse tasakaalu.

Spordis on ulatuslikult rakendust leidnud spetsiaalsed laktaadipuhvrid, mille üheks tüüpiliseks koostisosaks on naatriumvesinikkarbonaat. Keerulise nimega aine on meile kõigile tuttav söögisooda ning lihtsust armastavad sportlased kasutavad keha aluselisuse ehk puhverdusvõime tõstmiseks ka lihtsalt soodavett, mis on enamasti kohe käepärast ning ka odavam.

Puhvrist on abi eelkõige spordialadel, mille võistluse kestus on pigem lühike, aga koormus väga intensiivne (kestusega u 1–7 min). Kasu võib olla ka võistlustel, mis kestavad kauem, kuid sisaldavad lühikesi spurte. Laadimisega on soovitatav alustada 1–2 tundi enne koormust ning naatriumvesinikkarbonaadi kogus peaks olema 300 mg / kg kehakaalu kohta.

Tundlikumatel inimestel võib see kaasa tuua seedekulgla ärrituse – iivelduse, kõhuvalu, või -lahtisuse. Sel juhul tuleks proovida teisi puhvreid või laadida väiksemate kogustega mitme päeva jooksul. Puhvrit või soodalahust on soovitatav juua tühja kõhu peale ning samal ajal tuleb kindlasti vältida piimatooteid ja kapsalisi. Seeläbi saab ära hoida piima-leelise sündroomi (võib viia neerukivideni) või kõhupuhituse teket.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!