/nginx/o/2016/06/08/5488803t1h0d23.jpg)
Tallinna tagahoovidest võib leida imekauneid 19. sajandist pärit puumaju, mille hoolitsev peremees elule võiks äratada.
Tallinna kunagised puitkaunitarid ootavad hoolitsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/06/08/5488803t1h0d23.jpg)
«Näiteks Tallinn-Väikse kandis, tihedalt hruštšovkade vahele surutuna on siiani säilinud šveitsi stiilis puitvilla, mis ehitati 1882. aastal suvekoduks. Hiljem asusid majas lasteaed, kasarmu, ohvitseride hotell Tšaika ning sõdurikodu. Nüüd on pitskaunistuste ja ornamentidega maja, mille arhitektiks Nikolai Thamm seenior, tühi,» toob Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi hea näite.
Ajaloolase Jaak Juske sõnul käivad inimesed tihti mööda tänavaid, teadmata, et tagahoovides on varjul tõelisi pärle. «Mina rõhutan oma ajaloomatkadel alati, et kui vähegi võimalik, piiluge tagahoovidesse. Sealt ei leia mitte ainult mälestisi möödunud aegadest, vaid sealt avaneb linnale ka hoopis teistsugune vaatenurk,» leiab Juske.
Paraku võib tagahoovist vastu vaadata aga üsna nukras seisus kunagine puitkaunitar. «Tallinnast leiab paraku just 19. sajandist pärit maju, mis on halvas seisus,» hindab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
/nginx/o/2016/06/08/5488863t1h92c6.jpg)
Osalt on taolise hoonetega tema sõnul hästi käitutud ning näiteks Kadriorus on neid taastatud ka.
/nginx/o/2016/06/08/5488879t1h578e.jpg)
«Kallis tuleb see töö kindlasti ning üsna tihti on majad väiksemad, nad polegi üldse kortermajad ning siis tuleb see kasumimarginaali küsimus,» selgitab Vähi. «Kauni puupitsiga kehvas seisus maja ei pruugi ostjat leida, sest renoveerimine on väga kallis ja keerukas, nii ei nähta motivatsiooni,» jutustab Vähi.
Samasugune olukord on tema sõnul kunagises suvitusmekas Narva-Jõesuus, ka sealsed puitvillad on kehvas seisus. «Majad ei võimalda korteriteks muutmist või pole see lubatud ja nii nad siis ootavad. Mõnikord võivad ka muinsuskaitsetingimused olla nii karmid, et on keelatud maja sisemuse tänapäevastamine ja siis ei ostetagi maja ära.»
«Mida rohkem kaunistusi majal on, seda rohkem raha selle restaureerimine neelab. Eestis on selline omamoodi seis, et palju vana on säilinud vaesuse tõttu, sest pole olnud võimalusi ja raha uute hoonete ehitamiseks, kuid teisalt takistab seesama vaesus vanade majade korrastamist,» leiab Vähi.
Juske näeb siin kohaliku omavalitsuse olulist rolli. «Siin on linna ülesanne survestada omanikke oma maju korrastama. Tallinn on seda tegelikult vanalinnas ja mujalgi päris jõuliselt ka teinud,» mainib ta.