Hortensiad, peamiselt küll valged puishortensiad, on meie kodude aedu kaunistanud juba aastakümneid. Kuidas aga orienteeruda nende kirjus maailmas nüüd, mil sorte saadaval mitmeid erinevaid?
Imekaunis hortensia ja kuidas temaga ümber käia
Läbi suve õitseva suure valge puhma kõrvale on meie aianduspoodidesse tekkinud ammu kirju valik teisi hortensialisi: mõned, mis küll imekaunid välja näevad, aga miskipärast peenras üle ühe aasta püsida ei taha, ja igasugu värvilised tegelased, mis meie talvele suurepäraselt vastu peavad. Kuidas neil vahet teha, selgitab Hortese turundusjuht Birgit Jõgeva.
«Hortensia kasvab kas põõsa või puuna. Põõsana kasvab puishortensia, väikese puuna aedhortensia. Mõlemad on külmakindlad ning talvituvad aias katmata,» räägib ta, aga kinnitab samas, et tõepoolest on olemas ka selliseid hortensiaid, mille üle talve hoidmine kraadi võrra keerulisem kunst on.
«Toa- või suvelillena kasvatatakse suurelehist hortensiat. Selle võib sooja ilmaga rõdule või terrassile viia, kuid külmade tulekuga tuleks see kas sooja tuua või ära visata, oleneb taime olukorrast ja selle omaniku võimalustest ning oskustest,» ütleb Jõgeva. On teada, et nii mitmedki suurelehelise hortensia omanikud on seda edukalt talvitanud ka kasvuhoones mulda kaevatuna, kust see kevadel külmade möödudes siis jälle potiga õue tuuakse.
Kuhu aga meie kliimas üle talve elavad hortensiad istutada tasuks? «Puis- ja aedhortensiad eelistavad päikselist või poolvarjulist kasvukohta (sorditi esinevad väikesed varieeruvused), millel on happeline, rammus ja õhku hästi läbilaskev pinnas. Nagu mainitud, talveks katmist nad ei vaja, kevadel tuleks neid väetada. Kevadel tuleks ka hortensiad tugevalt tagasi lõigata: nii tagatakse taime rikkalik õitsemine ning taim ei hakka laiuma,» juhendab Jõgeva.