Maja ehitajat kimbutavad lihtsad mõõtmisvead

Ehitus, ehitis, ehitamine. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Majaehitaja.ee blogi pidaja Eno Pappel kirjutab, et paljude majade ehitamise juures tehakse väga lihtsaid mõõtmisvigu ja väga sageli just avatäidete puhul. Kuidas võiks tellija neisse suhtuda ja võimalusel neid ennetada?

«See, et mõned aknad jõuavad objektile vale mõõduga on ehituses küllaltki sageli aset leidev sündmus. Olenevalt olukorrast, kas lepitakse veidi väiksema või suurema mõõduga, tehes ava vastavalt aknale või uksele, kas suuremaks või väiksemaks. Suuremate eksimuste korral, kus näiteks on eksitud 20 cm-iga, ei ole tavaliselt muud võimalust, kui tuleb tellida uus, õigete mõõtudega, uks või aken,» kirjutab Pappel.

Miks sellised eksimused tekivad? «Tavaliselt on põhjusteks joonistelt vale mõõdu lugemine või vale mõõtmine kohapeal ning on ka juhuseid, kus inimene lihtsalt kirjutab kogemata vale numbri,» selgitab ta. «Ka akna- või uksetehases akent või ust töösse andes eksitakse mõõtudega. Paberil võivad olla õiged andmed, kuid tootmisse sisestatakse need valesti. Seda küll harvemini, kuid sedagi juhtub. Kõigil asjaosalistel on teada, et need mõõdud on väga olulised ja need peavad õiged olema, kuid sellegipoolest, muutub selline töö rutiiniks ning tekib eksimusi.»

Kui eksimused avastatakse, mis saab edasi? «Sageli avastatakse eksimus alles siis kui hakatakse akent või ust ette panema. Siis kontrollitakse üle ka ava mõõdud ja mõnikord on ava vale suurusega tehtud, kuid seda on üldjuhul harva ja need ava mõõtude erinevused ei ole tavaliselt ka sellised, mida ei saaks kiiresti parandada.»

Järgmisena hakatakse tema sõnul välja selgitama avatäidete tellimuse dokumente, mille alusel aknad või uksed tehti. «Tavaliselt on olemas projektdokumentatsioonis avatäidete spetsifikatsioon, kus kõik mõõdud on täpselt välja toodud. Spetsifikatsioonis on akende ja uste mõõtude vigu tavaliselt väga harva,» selgitab Pappel.

Tellijal tasuks tema sõnutsi akende ja uste spetsifikatsioonid võtta just projektist, mitte neid hinnaküsimiseks eraldi ümber kirjutada, et vähendada eksimuste võimalust. «Kui tellitakse aknad mõne aknatootja veebilehele hinnaküsimise vormide kaudu, peab olema äärmiselt tähelepanelik kõigi mõõtude sisestamisega ja pigem tasub hinnaküsimise juurde alati edastada lisaks ka projektdokumentatsioon, mis sisaldaks ka avatäidete spetsifikatsiooni.»

Võimalik variant on tema sõnul ka see, et maja karp on juba valmis ja võetakse mõõdud valmis avadelt. «Sellisel juhul on soovitav tellijal küll hinnaküsimise faasis küsida pakkumist enda poolt tehtud avade mõõtude järgi aga kui tehakse tellimus, siis lasta akna- või uksefirmal avad kohapeal üle mõõta. See vähendab tellija riske eksimuste osas ja lisaks oskab avatäidete firma avade mõõte õigesti võtta,» soovitab Pappel.

Kokkuvõttes on vastutav see, kelle mõõtude alusel aknad või uksed tehti. «Kui tellija andis oma mõõdud ja eksis nende andmisel, tuleb tellijal, kas leida lahendus, kuidas avatäiteid siiski ette panna saaks või tellida, valesti antud mõõtudega avatäited, uuesti.»

Sama kehtib Pappeli hinnangul ka avatäidete firma osas, kui eksimus on nendepoolne, siis tehakse uus või leitakse tellijaga kompromiss, kuidas saaks ikkagi tehtud aknad ja uksed ette panna.

Mida saab teha tellija?

«Tellija saab kontrollida projektdokumentatsiooni ja avatäidete spetsifikatsioonide andmeid. Joonistelt on näha avade mõõdud ja spetsifikatsioonidel avatäidete mõõdud ning nende võrdlemisel varakult vead ülesse leida,» selgitab Pappel.

Samuti peaks tellija tema sõnul panustama kogu oma tähelepanu avatäidete tellimisele, et kindlasti kõik mõõtude andmed oleksid õiged või delegeerima selle töö peatöövõtjale või avatäidete firmale. «Enamasti eksimuste korral erilise probleeme avatäidete firmadega ei teki ja nad tunnistavad oma viga ning teevad uued aknad või uksed, kuid ajaplaan, näiteks aknapalede viimistlemise või muude töödega, võib uue akna ootuses venida ning tekitab tellijale lisamuresid.»