Lugeja küsib: mis on juhtunud jaanimardikatega?

Jaanimardikas koduaiast. Foto: Virge Altnurm

Siin-seal on kuulda, et jaanimardikaid jääb aasta-aastalt järjest vähemaks. Postimehe koduportaali lugeja tunneb huvi, mis temaga juhtunud on.

Küsimusele vastab bioloog ja fotograaf Urmas Tartes, kes ütleb, et täpseid andmeid jaanimardikate arvukuse muutuste kohta olemas ei ole. 

«Seepärast saabki tugineda vaid kogemustele ja muljetele. Putukate arvukus muutub looduses alati tsükliliselt. Seetõttu on loomulik, et aastast aastasse mõne liigi arvukus on erinev. Jaanimardikad elavad looduslikel rohumaadel, niitudel, hekkides. On välja toodud, et nad eelistavad lubjarikkama pinnasega piirkondi. Küllap on sellekohane eelistus pigem tingitud toidust - nimelt nende vastsed toituvad tigudest ja nälkjatest. Teod vajavad koja ehitamiseks kaltsiumiühendeid. Eestis võib teda leida siiski peaaegu kogu alalt. Eelistatumad on veidi niiskemad paigad, sest limused väga kuivades kohtades ei ela,» ütleb ta.

Tartese sõnul pole märgata, et jaanimardikate elupaigad oleksid hävinud, kuigi kindlasti mõjutab jaanimardikate arvukust asumite ja elamute läheduses üha intensiivistuv muruniitmine, sest niidu asemel muruks kujundatud kooslus neile elamiseks ei sobi. «Arvatavasti mõjutab meie muljet jaanimardikate arvukusest ka möödunud aastate jaanipäevade jahedus, sest jaheda ilmaga liiguvad inimesed vähem ringi ja ka putukad külmadel öödel ei tegutse. Kui jaaniöö on jõululaupäevast jahedam, siis jaanimardikaid ei kohta. Ka minu enda muljed jaanimardikate rohkest suvest on pärit ikka soojadest jaaniõhtutest» räägib bioloog.

Ta selgitab, et jaanimardikad ei helenda vaid jaaniöösel. «Nende pulmaperiood algab umbes nii nädalapäevad enne jaanipäeva ja jätkub ka pärast seda umbes nädala. Kui on kindel soovi helendavadi putukaid leida, siis leidke selles ajaaknas mõnus soe suveõhtu ja minge sinna, kust olete kunagi jaanimardikaid kohanud või kus neid võiks leiduda. Jalutage kindla pikkusega teelõik ja märkige üles kohatud mardikate arv. Ja tehke nii aastast aastasse - siis saame kindlamalt hinnata nende põnevate putukate seisundit ja arvukuse muutuseid antud kohas,» soovitab bioloog.