Elu surmarelva kõrval: kuidas muuta eluohlikud rõdud, piirded ja varikatused turvaliseks?

Keilas Allika 2 korterelamul kukkus alla välisukse varikatus. Foto: Keila linn / Facebook

Alles hiljuti kukkus Keilas Allika tänaval asuval korterelamul alla välisukse varikatus, nelja aasta eest leidis Lasnamäel aset rõdupiirde varing. Mõlemal juhul on tegemist õnneliku õnnetusega, sest keegi viga ei saanud - ent varisemisohtlikud rõdud, rõdupiirded ja varikatused tähendavad elu potentsiaalse surmarelva kõrval, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

Tehnilise Järelevalve Amet  viis ajavahemikul 2012. kuni 2013. aastal läbi eraldi uuringu  suurpaneel-korterelamute rõdude ja  lodžade raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada raudbetoonist piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide üldine seisukord ning soov motiveerida omanikke rakendama meetmeid  ohutuse tagamiseks.

Uuringu ajendiks oli toona ühelt poolt 2012. aastal Lasnamäel aset leidnud ühe suurpaneelelamu 4. korruse lodža piirdepaneeli varing ning teisalt Tallinna Tehnikaülikooli poolt 2009. aastal läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga“, mille käigus jõuti järeldusele, et suurpaneelelamute hooldus on olnud kohati ebapiisav ning see võib olla mõningal juhul endaga kaasa toonud puudusi nii hoonete ohutuse, energiatõhususe kui ka kasutusmugavuse osas. Heaperemehelikust hooldamisest on eriti sõltuvad ehitiste ilmastiku mõjudele otseselt avatud osad, nagu näiteks rõdud. TJA uuring keskendus rõdude raudbetoonist esipiirdepaneelidele kui suurpaneelelamute ühele potentsiaalselt kõige riskantsemale konstruktsioonilahendusele. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada selliste rõdudega korterelamute ligikaudne arv, geograafiline jaotus ning nende rõdupiirete kandekonstruktsioonide üldine seisukord, samuti anda juhised rõdude seisukorra parendamiseks ning motiveerida omanikke rakendama meetmeid ohutuse tagamiseks. Uuring viidi läbi kahes etapis ajavahemikul 2012-2013.

Uuringu esimese etapi tulemusena kaardistati üle Eesti ligikaudu 840 suurpaneelelamut, mille rõdude piiretena on kasutatud raudbetoonist piirdepaneele (kokku 17 erinevat piirdepaneeli tüüpi). Uuringu teises etapis valiti kaardistatud hoonete seast välja 26 hoonet, mille rõdude piirdepaneelidele (kokku 233 rõdu) teostati visuaalne vaatlus. Vaatluste käigus anti hinnang piirdepaneelide kinnituskonstruktsioonide korrosioonikaitse olukorrale, tuvastati projektile vastavus ja analüüsiti olukorra ohtlikkust. Hinnangu andmisel lähtuti võimalusel säilinud suurpaneelelamute ehitusprojektidest.

Tüüpilisemate puudustena tuvastati kinnituselementide tugevusomadusi vähendavaid puudusi nagu ebapiisav korrosioonikaitse, kinnituste mittevastavus ehitusprojektile ning ehitusprojektile mittevastavate materjalide kasutamine kinnitustes.

Uuring näitas, et suurpaneel-korterelamute raudbetoonist rõdupiirded on väga sageli halvas seisukorras, mis võib kaasa tuua varingu. See on tingitud nii ebapiisavast hooldusest ja remondist kui ka üleüldisest kehvast ehitusaegsest ehituskvaliteedist ning puudulikust ehitusaegsest järelevalvest. Erinevate puuduste koosmõjusid uurides leidis TJA, et uuringus vaadeldud rõdupiirete konstruktsioonidest vaid 16% olid väga hästi teostatud ja säilinud ehk kasutatud on projektikohaseid konstruktsioonielemente, need on kaetud korrosioonikaitsega ning keevisliited on teostatud vastavalt projektile. Samas 61% juhtudest ilmnes rõdude piirdepaneelide kinnitustes selliseid puudusi, mis võivad kaasa tuua esipaneeli varingu, mistõttu tuleks nende tugevdamisega tegeleda koheselt.

«Sõltumata sellest, kas hoone rõdupiiretega on esinenud probleeme, tasuks omanikel ja korteriühistutel aktiivselt jälgida rõdupiirete seisukorda. Õnnetuste ärahoidmiseks on vältimatu rõdude korraline hooldus, mille käigus vaadatakse üle konstruktsioonide seisukord ja võetakse tarvidusele meetmed võimaliku ohu kõrvaldamiseks,» soovitas TJA. «Konstruktsioonide eluea pikendamiseks tuleb neid järjepidevalt hooldada, eelkõige kaitsta korrosiooni eest. Rõdude seisukorra kohta asjatundliku hinnangu saamiseks ning piirdepaneelide ja nende kandekonstruktsioonide tugevdamise osas parima lahenduse leidmiseks tasuks korteriomanikel või ühistutel konsulteerida ehituseriala ekspertidega või projekteerijatega,» soovitas uuringu läbiviija.

TTÜ ehitusprofessori Karl Õigeri sõnul võib varisemisohtlikke rõdusid, piirded või varikatuseid märgata igal pool. «Näiteks Tallinnas Tehnikaülikooli vastas asub lahtiste rõdudega kortermaja, mille rõdude seisukord on kaunis hull,» räägib ta. Õigeri sõnul tuleks taolisel juhul kõne alla neli varianti. Esimesel juhul lõigataks rõdu maha ning asendataks nö. prantsuse rõduga, mis uuselamutes päris levinud. «Teine variant oleks kahjustatud rõdud eemaldada ja ehitada uued rõdud, mis välisnurkadest riputatakse kaldsete varrastega kandeseintesse. Kolmas variant oleks rõdudpaneelide puhastamine terassarruseni välja, kui tarvis, saab ka juurde keevitada, ja seejärel taas korralike materjalidega reprofileerida,» rääkis Õiger. «Neljas variant oleks ehitada uued kandepostid ja vundamendid, sel moel on toestatud vigased rõdud näiteks mitmes majas Pae tänaval,» selgitas ta. «Muidugi on viimasel juhul probleem, et rõdu kipub edasi lagunema ja materjali sealt pudenema.»

Järgmiseks probleemkohaks Õigeri hinnangul on suurpaneel-korterelamute raudbetoonist lodžade raudbetoonist piirdepaneelid. «Rõdu võib olla mitte väljaulatuv, vaid kortermaja fassaadiga tasapinnas. Sel on raudbetoonist, 700-800 kilo kaaluv piire, mis neljas punktis kinnitatud, just taoliste piirdekonstruktsioonide olukorda uuris ka TJA,» selgitas Õiger. «Näiteks  Sõstra tänaval Tallinnas asendati need terasest piiretega,»  toob professor välja ühe võimaluse.

Kolmandaks murekohaks on vanade paneelmajade varikatused. «See toetub väljast kahele teraspostile, seina peal on kaks ülinõrka kinnitust. Murtud esiservaga varikatuse paneel on eriti raske, ja kui sinna näiteks mööbliauto kogemata vastu läheb, tuleb see kolaki alla,»  rääkis Õiger, kelle sõnul mõistavad inimesed paraku olukorra tõsidust alles siis, kui õnnetus käes. Kirjeldatud varikatused tuleks tema sõnutsi eemaldada ja asendada kergema tänapäevase lahendusega, milliseid on ka paljude hoonete juures juba kasutatud.