Kui lapsed mängimast õigeks ajaks tagasi polnud jõudnud, läks ema neid otsima, leides viieaastase Rebba teadvusetult tiigiveel hulpimas. Kuigi päästjad jõudsid kiirelt kohale, ei õnnestunud neil poisi elu enam päästa. Kahe teise lapse surnukehad tõid kaldale tuukrid.
Vee ääres mängivate lastega on traagilisi õnnetusi juhtunud ka Eesti eri paigus: kahe aasta eest kukkus Pärnumaal kodutiiki nelja-aastane laps, kolme aasta eest uppus Põlvamaal tiiki järelevalveta õue mängima lastud kaheaastane tüdruk.
Päästeamet manitseb veesilma läheduses väikelaste turvalisuse eest hoolt kandma. «Väiksed lapsed on seiklushimulised ja tihti kipuvad omapäi maailma uurima minema. Lapsevanem peab suutma ka selle uurimusretke käigus lapse turvalisuse tagada. Ainult siis, kui laps on pidevalt ema-isa vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Kuna ühe- kuni nelja-aastased lapsed ei tunne ohte, peab lapsevanem hea seisma selle eest, et lapse ümbrus on turvaline,» õpetab päästeamet.
«Meeles tuleb pidada, et veest inimese päästmine nõuab spetsiaalseid oskusi, milleks väikestel lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi. Kui algklasside laps isegi on ujumiskursuse koolis läbinud, on tema teadmised siiski liiga väikesed, et osata käituda õnnetuse korral ja veel enamgi, suuta veest päästa inimene,» kõlab päästeameti soovitus.
«Kindlasti tuleb lapsega veega seotud ohtudest kodus rääkida ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik, mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulata ning kuidas ennast ohtu panemata veekogu ääres mängida.»