Ränk õnnetus: majatagune tiik nõudis pere kolme lapse elu

Kristel Trell
, Kodu.postimees.ee vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiik. Pilt on illustratiivne.
Tiik. Pilt on illustratiivne. Foto: Priit Pullerits

Saksamaal Hessenis Neukircheni külakeses nõudis väikese kortermaja taga olnud suur veevõtutiik möödunud nädalal kolme kohaliku lapse elu: samast perest pärit kolme-, kaheksa- ja üheksa aastased lapsed olid tiigi ääres mängimas, kukkusid paraku aga teadmata asjaoludel vette ja uppusid.

Kui lapsed mängimast õigeks ajaks tagasi polnud jõudnud, läks ema neid otsima, leides viieaastase Rebba teadvusetult tiigiveel hulpimas. Kuigi päästjad jõudsid kiirelt kohale, ei õnnestunud neil poisi elu enam päästa. Kahe teise lapse surnukehad tõid kaldale tuukrid.

Vee ääres mängivate lastega on traagilisi õnnetusi juhtunud ka Eesti eri paigus: kahe aasta eest kukkus Pärnumaal kodutiiki nelja-aastane laps, kolme aasta eest uppus Põlvamaal tiiki järelevalveta õue mängima lastud kaheaastane tüdruk.

Päästeamet manitseb veesilma läheduses väikelaste turvalisuse eest hoolt kandma. «Väiksed lapsed on seiklushimulised ja tihti kipuvad omapäi maailma uurima minema. Lapsevanem peab suutma ka selle uurimusretke käigus lapse turvalisuse tagada. Ainult siis, kui laps on pidevalt ema-isa vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Kuna ühe- kuni nelja-aastased lapsed ei tunne ohte, peab lapsevanem hea seisma selle eest, et lapse ümbrus on turvaline,» õpetab päästeamet.

«Meeles tuleb pidada, et veest inimese päästmine nõuab spetsiaalseid oskusi, milleks väikestel lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi. Kui algklasside laps isegi on ujumiskursuse koolis läbinud, on tema teadmised siiski liiga väikesed, et osata käituda õnnetuse korral ja veel enamgi, suuta veest päästa inimene,» kõlab päästeameti soovitus.

«Kindlasti tuleb lapsega veega seotud ohtudest kodus rääkida ja selgitada, miks ei tohi üksi veekogu äärde minna, miks on ujumisoskus vajalik, mis juhtub, kui vesi on nii sügav, et jalad põhja ei ulata ning kuidas ennast ohtu panemata veekogu ääres mängida.»

Kodustes tingimustes saab laste turvalisuse tagada ka aias tiigile näiteks aia ümber pannes. «See takistab lapse juurdepääsu veekogule ja aitab nii õnnetusi ära hoida. Piirdeaia paigaldamisel peab jälgima, et see oleks piisava kõrgusega ning aia ja maapinna vahele ei tohiks jääda vahet, kust laps saab läbi pugeda. Pärast suuremaid vihmasadusid peab kontrollima, ega vesi ole piirdealust pinnast ära uhtunud,» soovitab päästeamet.  «Piirdeaia ohtlikum koht on aia värav. See peab kindlasti olema isesulguva mehhanismiga, vastasel juhul jääb võimalus, et värav unustatakse lahti ning aed ei täida oma eesmärki, kuna laps leiab ikkagi tee veekogu äärde uudistama,» manitseb päästeamet.

Tiigile võib ka ise tara valmistada, kuid selliselgi juhul tuleb aga jälgida, et see oleks ka turvaline ja hoiaks last veekogust eemal. «Lisaks on võimalik basseinidele ja tiikidele kate või ka vastavad andurid paigaldada, mis lapse ohus olemisest aegsasti märku annavad. Spetsiaalseid aedu, basseinide kaitsekilesid, liikumisandureid on võimalik soetada vastavaid tarvikuid maaletoovatest ettevõtetest,» soovitab päästeamet.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles