Kui aiandus vähegi huvitab, tasuks koduaeda rajada kompostihunnik - see on suurepärane võimalus pakkuda taimedele neile nii vajalikku rammu.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Spetsialist juhendab: komposti valmistamine on tegelikult väga lihtne
Rodoaia blogist leiab väärt nõuandeid, kuidas kodus õigesti komposti valmistada.
- Hea kompost on tumepruuni värvi ning käega katsudes sõmer ja suhteliselt kuiv. Kui materjal on vesisem, pole hapnikul ruumi toimimiseks ja algab roiskumine. Roiskumisel tekivad ühendid, mis on taimedele mürgised ning sellist komposti ei saa kasutada. Liiga tihe või märg kompost muutub veelgi vedelamaks ja hakkab mädanema.
- Õhulisuse tagamiseks on vaja jäätmete hulka segada sidusainet, milleks on turvas, mättamuld, hein, hekseldatud põhk.
- Jälgida tuleks sedagi, et kompostihunnik ei muutuks liiga kuivaks ning seda vajadusel kasta.
- Samuti peab kompostikastil olema katus vihma kaitseks või siis tuleb see rajada varjatud kohta, et välistada liigniiskust. Kõige paremaks kompostihunniku asukohaks on suhteliselt jahe ja varjuline koht.
- Üheks kompostimise nipiks on, et kompostihunnikusse ei tohi koguda suurel hulgal sama tüüpi jäätmeid. Parima tasakaalu saab, kui hunnikus on ligikaudu üks kolmandik rohelisi (lämmastikurikkaid) ja kaks kolmandikku pruunikaid (süsinikurikkaid) jäätmeid. Rohelised ja pruunikad jäätmed tuleks laotada hunnikusse vaheldumisi. Rohelised jäätmed on peaaegu kõik taimsed jäätmed, mis tekivad majapidamises. Näiteks niidetud muru, sügisepoole ka närtsinud ja vananenud lilled ning köögiviljade ja puuviljade jäätmed, samuti puulehed. Niinimetatud pruunid jäätmed on eelpool nimetatud turvas, mättamuld, samuti peenemaks hekseldatud oksad.
- Teine võimalus komposti tegemiseks on taimsed jäätmed laduda kihiti mullaga. Paar korda suve jooksul peaks kompostihunnikut läbi kaevama, et ergutada mikroorganismide tegevust.
- Kindlasti ei tohi komposteerida mädanema läinud puu- ja köögivilju ning haigeid põõsa-või puuoksi. Samuti ei ole soovitav panna umbrohtu, sest selle seemned võivad säilida. Kui siiski soovida kompostihunnikusse umbrohtu visata, peab jälgima, et komposti temperatuur tõuseks üle 55 kraadi ja nii mitmel päeval järjest. Ainult see tagab umbrohuseemnete hävimise.
- Pole hea lisada komposti välismaiste puuviljade koori, sest neid on tihti taimekaitsevahenditega pritsitud.
- Kompostikasti pikkus ja laius peab olema vähemalt 1 meeter ning kõrguseks ligikaudu 90 cm. Kasti seinteks ja põhjaks sobivad väga hästi hööveldatud lauad, milles peavad kindlasti sees olema väikesed vahed komposti õhutamiseks. Lauad võib seestpoolt katta traatvõrguga. Põhi võib olla ka mõnest muust sobivast materjalist, näiteks betoonist, kuid jälgima peab seda, et vihma korral ei jääks vesi komposti põhja seisma, vaid saaks ära voolata.