/nginx/o/2009/08/27/227031t1h112e.jpg)
Meriliis Kotkas kutsub ajalehes KesKus rohelusse kulinaarsele jalutuskäigule. Looduse varaait on täis erinevaid toidu- ja ravimtaimi, mis aitavad turgutada ja puhastada pikast talvest väsinud organismi.
Milliseid tervislikke taimi tasuks kodusele toidulauale korjata?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tärkavaid taimi saab kasutada kohe tervisliku näksina, salati- ja supimaterjalina, aga võib lisada ka küpsetistesse ja smuutisse.Äsjakorjatud taimevartest (vaarikas, must sõstar) ja lehtedest(nurmenukk, metsmaasikas) saab teha teed, neid võib edaspidise kasutamise tarvis ka kuivatada.
Pärn
/nginx/o/2014/05/12/3023942t1h8099.jpg)
Pärn on nii asulates kui ka linnades levinud puuliik. Kuni 600-aastaseks elav laiuva võraga puu meelitab meid enda juurde. Pärna on paljud rahvad imetlenud kui igavese elu ja viljakuse sümbolit. Pikka aega usuti, et pärnaõietee joomine aitab eluiga pikendada, praegu teatakse, et see toetab meie immuunsüsteemi. Pärna noored võrsed ja pungad on heaks vitamiini- ja mineraalirikkaks vahepalaks, mida võib nautida isegi talvel. Närides muutuvad puu pungad ja lehed mõnusalt libedaks. Õrnu lehti võib lisada salatisse.
Koduõuel või linnas hakkavad paratamatult silma taimed, mida oleme harjunud pidama kasutuks umbrohuks – kõrvenõges, naat ja võilill. Tegelikkuses on selline hinnang ennatlik – kõik need taimed on heade raviomadustega.
Nõgesed
/nginx/o/2014/05/09/3017698t1h0458.jpg)
Pärna juurest edasi viib rada meid mööda kõrvenõgestest. Lisaks niisama söömisele (leht tuleb enne keerata rulli) võib rauarikkaid nõgeselehti ka kuivatada ning hiljem purustada, neist saab teha teed ja samuti võib nõgesepulbrit lisada keedusoolale ja küpsetistesse. Nõges aitab peletada väsimust ja puhastab verd.
Kindlasti mäletavad kõik oma lapsepõlvest kõrvekarvadeta piimanõgest ehk valget iminõgest. Valged nektaririkkad õied pakuvad teelisele magusat kosutust. Pärast nektariga maiustamist ei tasu mahedaid õisi ära visata, need võib kogu täiega ära süüa. Iminõgesest tehtud tee puhastab organismi ja aitab seenhaiguste puhul.
Naat
/nginx/o/2016/05/13/5376867t1h4fc1.jpg)
Naati võib leida kasvamas viljakal mullal, varjulises kohas nii metsas kui ka aias. Naadi noori lehti sobib söögiks kasutada kogu suve vältel. Naat parandab seedimist, väljutab kehast vett ja puhastab organismi, ta on E-vitamiini rikas.
Võilill
:format(webp)/nginx/o/2016/05/13/5376495t1heede.jpg)
Võilill on üks esimesi taimi, kes kevadel nina mullast välja pistab ja oma päikeselise iluga üllatab ning suvemõtted lähemale toob. Võilill on hea salatimaterjal – kasutada saab nii õisi kui ka lehti. Kevadised noored salatina tarvitatavad lehed ei ole veel mürgised. Lehed on vitamiinirikkad, vett väljutava ja puhastava toimega. Võilille piimmahla on kasutatud nahahaigustest vabanemiseks. Tervistava toimega on ka võilille õisikutest keedetud siirup. Toiduks tarvitatakse ka võilille juuri – neid röstides saab maitsva võilillekohvi, mis aitab siseelundite haiguste vastu.
Nurmenukk
/nginx/o/2014/06/14/3115811t1h8c3f.jpg)
Lisaks võilillele on juba pea mullast välja pistnud teinegi päikseline taim – sametiste lehtedega taevavõti ehk nurmenukk. Vanarahvas on sellele imelisele taimele andnud üle saja nime, see näitab, et seda taime tunti ja armastati. Lisaks õitele sobib korjata söögiks ka noori nurmenukulehti, ravimina kasutada ka risoomi (maa-alust vart) koos juurtega. Nurmenukk annab elujõudu, on rahustava ja valuvaigistava toimega.
Karulauk
Karulauku nagu mitut teist haruldast taimeliiki kimbutab kasvukohtade vähesus, aga nendel vähestel kasvukohtadel kasvab teda palju. Taimi võib korjata, kuid tasub jälgida, et mitte liigselt. Karulaugu söömine puhastab soolestikku ja verd, lisaks annab iga amps kehale juurde vitamiine. See on mahlane ja ergastav suutäis. Väga maitsev on karulauguga segatud või. Karulauku saab edukalt kasvatada ka oma aias.
Metsmaasikas
/nginx/o/2010/06/11/384724t1hcd0f.jpg)
Päikeselistel metsaväludel võib leida kasvamas metsmaasikat. Suvel saab süüa magusaid punapõskseid maasikamarju, kevadel on selleks aga veel liiga vara. Samas saab seda meile armsaks saanud taime kasutada ka kevadel: metsmaasikast saab teha maitsvat teed – nii õitest, vartest kui ka noortest lehtedest. Selline tee tugevdab veresooni ja korrastab seedimist.
Jänesekapsas
/nginx/o/2010/05/18/370141t1hef8a.jpg)
Metsa all on näha valgeid laigukesi – jänesekapsad õitsevad! Õied on valged ja violetsete pikitriipudega. Käsi haarab hapuka suutäie järele, lisaks lehtedele sobib süüa ka õisi. Jänesekapsas parandab isu, tal on põletikuvastane toime ja lisaks kõigele sellele on ta ka vitamiinirikas.
Vaarikas
/nginx/o/2014/08/11/3267135t1hb236.jpg)
Kuigi oleme peamiselt harjunud sööma mahlaseid roosakaid marju, on hea kasutada ära ka vaarika puitunud varred ning noored lehed – neist saab keeta vitamiinirikast teed. Kui lehtedest tee valmistamine on imelihtne (vala peale vaid kuum vesi), siis kuivanud varrest teekeetmine vajab rohkem tööd: vars tuleb tükeldada ning vähemalt 15 minutit potis keeta. Tee on lõõgastava toimega ning aitab kehvveresuse, külmetuse ja soolepõletiku korral.
Mustikas
/nginx/o/2014/09/04/3322313t1hb39f.jpg)
Kevadel on metsa all näha noori erkrohelisi mustikavõrseid. Neid on hea kaasa korjata, isegi kui võrsetel lehti veel küljes pole. Mustikas on hea teetaim, ta sisaldab palju antioksüdante. Mustikavarre tee on kasulik juua suhkruhaigetele, kuna aitab korrastada veresuhkrutaset.
Kui tahaks metsaandidest kõhtu täis saada, peaks pruunkaru kombel ka mardikatõuke ning sipelganukke nosima. Kuklased on aga tänapäeval looduskaitse all. See, mis kasvab tänava, maantee või raudtee läheduses, samuti mürkidega üle käidava põllu servas, ei sobi millelegi peale hammustamiseks.
Kiire amps:
Karulauk
Jänesekapsas
Naat
Võilill
Nurmenukk
Nõges
Pärna lehed ja pungad
Jõhvikamarjad
Ravimtaimeteed (kuivata lehti ja/või õisi):
Nurmenukk
Vaarikas
Must sõstar
Metsmaasikas
Raudnõges