Veesilm aias: kuidas seda luua?

Aiavaade: Veesilmas õitsevad nii roosa, kollane, kui punane vesiroos Foto: Talvi ja Mati aiablogi

Maastikuarhitekt Merilen Mentaal jagab häid nõuandeid, kuidas aeda veesilma luua.

Veesilma kolm olemust:

*Sile pind ehk näiliselt liikumatu vesi – peegeldav, tume, hele ja läbipaistev või värviline veesilm. Mõjub esteetiliselt, rahulikult. Peegeldav veesilm maja ja akende vahetus läheduses toob siseruumidesse lisavalgust ja päikeselisel päeval ka põnevat virvendust.

*Voolav või langev vesi paelub oma liikumisega tähelepanu, naelutab pilku ja mõjub rahustavalt. Kerge voolu saad tekitada nii astmete, kallete kui ka lihtsa pumba abil.

*Aeda võib ehitada purskkaevu, aga ka üksiku veejoa või nn üllatusfontääni, mis hakkab tööle hetkel, kui keegi sellele läheneb, või siis purskab vett tsükliliselt, vastavalt programmile. Purskav või allalangev vesi mõjub rahustavalt, selle meeldiv heli võib summutada mujalt kostvat häirivat müra, kui aed on kärarikkas piirkonnas.

Mida silmas pidada?

Veesilma rajamine on investeering: kulutusi tuleb teha materjalidele ja seadmetele, kaevetöödele, pinnase eemaldamisele ja ühenduste rajamisele. Aiaveekogu edaspidine korraspidamine nõuab aga regulaarset hooldust ja puhastamist. Meie oludes tuleb bassein tavaliselt talveks tühjaks pumbata ning katte alla talvituma jätta.

Asukoht

Veesilma võiks paigutada aias sinna, kus ta mõjule pääseb ja on hästi nähtav või kus ta tekitab üllatusmomendi. Vesi mõjub alati hästi istumis- ja puhkekoha lähedal või päikeseterrassi juures, kus ta võiks jääda terrassi ja päevapäikese vahele.

Sile, peegeldav veesilm sobib hästi päikeselisse aiaossa, sest varjus kaotab peegeldav veepind poole oma võlust, pealegi muutub liikumatu vesi varjus kiiresti roheliseks. Varju ja poolvarju sobib liikuv vesi.

Mõtle ka sellele, kuidas veesilm veetorustiku ja kanalisatsiooniga ühendada ning kui kaugele need ühenduskohad jäävad. Korralik aiaveekogu vajab pumpa, mis vee ringluses hoiab, ja filtrit, mis vett puhastab. Et madalas veesilmas vesi puhas püsiks, on lisaks pumbale vaja ka veidi keemiat.

Aiaveekogu ei tasu rajada suurte puude või põõsaste vahetusse lähedusse, sest langevad lehed ja närtsinud õied teevad selge veesilma kiiresti sogaseks.

Materjalid

Materjale, millest aiaveekogu ehitada, on tänapäeval palju. Moodsat ja lihtsat lahendust pakub betoonivalu, mille abil saab anda veesilmale just sellise kuju, mis maja ja aia stiiliga kõige paremini sobib. Valubetooni pinda võib viimistleda väga mitmel moel: selle võib poleerida (nn pesubetoon) või jätta hoopis viimistlemata, katta välitingimustesse sobivate plaatide või hoopis mosaiikkividega, kujundades oma fantaasia järgi mustreid ja värvikombinatsioone. Kuid betoon on ainult üks võimalik variant.

Lapsed ja vesi

Lapsed on aiaveekogu kõige pühendunumad külastajad, kuid lastega pere aias peab veesilm olema mänguline ja turvaline. Peegeldava pinnaga veesilm võiks olla kas väga madal või siis tuleks kohe veepinna alla paigaldada kogu ulatuses nägus turvarest. Ohutult võivad põngerjaile põnevust pakkuda hoopis madalad rennid, sillutatud pinnasest purskavad veejoad, seinast välja voolav vesi, veeniredega veskikivid, väikesed madalad veevannid vm – võimalusi on lõputult. Mida mängulisem ja haaravam, seda parem.

(Allikas: ajakiri Kodu&Aed)