/nginx/o/2016/06/25/5546261t1hcb0d.jpg)
Suviti otsustatakse rohkem ka kalliste lähedaste viimset puhkepaika korrastada - kuidas sellega alustada, selleks annab nõu maastikukujundaja Piret Pihtjõe.
Kuidas unarusse jäänud hauaplatsi korrastada?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sobiv kujundus
«Kõigepealt tuleb üle vaadata hauaplatsi üldine ilme, liigne sordivalik ja värvikirevus ei mõju hästi. Eelistada tasub lihtsat kujundust ja looduslikku stiili, valida üks või kaks sobivat taimeliiki ja leida kattematerjal, milleks võib olla nii kivi, kild, liiv kui ka pinnakattetaim või paar neist. Samuti tuleb ette võtta kalmukivi puhastamine või uuendamine,» räägib ta.
Loodusega võidelda tema sõnutsi ei maksa ja seetõttu on lihtsam näiteks sammaldunud kalmukivid looduse osaks lugeda, oluline, et kivil nimi näha oleks. «Ka ei soovita suurte puude all ja läheduses kasutada killustikku, sest selle hooldamine on liivast tunduvalt keerulisem. Taimed seevastu on tänulikud kui mõned väiksed lehed ja okkad neile jäetakse. Näiteks pohlade puhul ei pea okkaid üldse eemaldama, need kukuvad taimede vahele ja on neile toiduks,» soovitab ta.
Mida lihtsam seda ilusam
«Alusta puhtalt lehelt, lähtu hauaplatsi suurusest, pinnareljeefist, kalmukivist (kividest) ja selle kujust. Vanad raudristid too kindlasti esile, mitte mingil juhul ei tohiks neist loobuda. Surnuaias tasub ringi vaadata, et noppida asjalikke lahendusi, aga kõiki ideid ei saa ühel kalmul rakendada. Nii mõnelgi kalmistul on välja kujunenud oma stiil näiteks hauapiirde materjali suhtes ja seda tasub järgida, see võib olla lausa kalmistu nõue,» soovitab Pihtjõe.
Kindlasti tuleb tema sõnul arvestada kõrval oleva kalmuga, et vältida tehtud töö rikkumist vale taimevaliku või rajamisvigadega. «Taimed ei tohiks kõrvalplatsile laiutama pääseda ja levima hakata. Taimede kasvusuurus on kirjas etiketil või internetist leitav taime kirjelduses, neid mõõte tasub endale ette kujutada ja arvestada isegi veidi suuremate mõõtudega. Ettevaatlik peab olema ka kogustega- parem ühte taime palju, kui mitu erinevat liiki,» kõlab tema soovitus.