Mart Kalm nimetab oma mahukas ülevaaates «Eesti 20.sajandi arhitektuur» Karl Burmanit esimeseks tõeliseks Eesti arhitektiks. Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi on jäädvustanud Burmani loomingu käekäigu tänases linnapildis.
Kaunis galerii: esimese Eesti arhitekti majad Tallinnas
Kuigi Karl Burmani (1882-1965) esimene ja kuulsaim maja, rahvusromantismi peateoseks kujunenud spordiseltsi «Kalev» hoone on paraku tänaseks hävinud, ilmestab ta looming linnapilti ka täna ning rahvusromantismist sai arhitekti loomingu oluline märksõna - iseäranis paistab rahvusromantism silma Burmani kavandatud villades, millest paljud paraku küll ehitama jäid.
Burmanist sai aga ka suurte üürimajade projekteerija. «Suured elamublokid kerkisid Kreutzwaldi tänava kanti, millest plaaniti teadlikult esinduslinnaosa kujundada,» kirjutatakse ülevaaates «Eesti 20.sajandi arhitektuur».
Burmani enda kodu asus alguses samuti tema enda kavandatud üürimajas: eriti dramaatiline ümara nurgaga majas Raua 39. Uhkelt troonib tänaseni kunagine Tatari 21b üürimaja. «Maja esinduslikku fassaadi ilmestavad rõdude kõrval laiad raamliistud ja tiheda ruudustikuga aknad. Igal korrusel on kolm viietaolist esinduskorterit,» vahendab ajaloolane Jaak Juske oma blogis.
«Alates 1913. aastast töötas Burman koos noore Riias õppinud ja Peterburis Mieritz-Gerassimovi büroos töötanud eesti arhitekti Artur Pernaga, kes romantiliselt tundleva Burmani kõrval oli rahulikum loojanatuur. Ühistöö suurimaks tellimuseks kujunes Tallinna vanalinnas kvartalit läbiv kinoga elamukompleks Viru 4, Sauna 1, Väike-Karja 1,» kirjutatakse ülevaaates «Eesti 20.sajandi arhitektuur».
Jäädes enamjaolt siiski juugendile truuks, on Burman oma loomingus flirtinud ka funktsionalismiga: heaks näiteks sellest on Karu tänaval valminu korterelamu.
Mis võlub Risto Vähit Burmani loomingus? «Mina hindan Burmani juures tema julget lähenemist, suurlinlikkust ja oskuslikku vormikäsitlust. Näiteks temalikud põnevad aknad ja kaunistused,» räägib Vähi. «Burmani loomingusse on väga hästi suhtutud ning kõike on järgemööda korda tehtud. Viimati häviski tema loomingut sovetiajal, aga see mis pääses, on hästi hoitud ja isegi kui maja pole veel korras, siis omanikud-elanikud teavad, et see on väärtus,» rõhutab Vähi.