Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Milliseid taimi kalmistule istutada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Varjukivirik.
Varjukivirik. Foto: Hansaplant

Maastikukujundaja Piret Pihtjõe annab nõuandeid taimede osas, mis sobivad kalmistule istutamiseks.

Eelista püsikuid

«Õitsvate üheaastaste taimede asemel võib julgelt rohkem kasutada püsililli ja lehtilutaimi. Soovi korral saab püsikute sisse jätta vahetatavate üheaastaste lillede istutusala. Püsitaimedega saab luua vahelduva pildi ja kujundada vahvaid mustreid, kasutades selleks ära ka turvast või mulda. Taimed on vahel uskumatult leplikud, aga et vältida ebameeldivaid üllatusi, tuleb valikut tehes arvestada kalmu pinnase- ja valgusoludega,» soovitab ta.

Tamm - pigem lagedale aasale

«Tihti ei osata puu ja põõsa suurust ning kasvuiseärasusi ette kujutada isegi koduaias. Kadunukese lemmiktaimega võivad hiljem vaeva näha nii teie järglased kui naaberkalmu hooldajad. Suuri puid kalmistule istutada ei tohi, ka siis, kui arvate, et lõikate neid hoolega - tuleb mõelda, et mis saab siis, kui teie enam ei jaksa või kui teid enam pole,» hoiatab Pihtjõe.

Kalmistule ei tohi tema sõnul tuua juurevõsu ajavaid taimi nagu näiteks harilik sirel, lumimari, kitseenelas. «Ka kiiresti laiutama kippuvate pinnakattetaimede nagu metsmaasikas, sõnajalg, piibeleht jms, kasutamine ei ole mõistlik kuna need võivad vallutada ka naaberhaua,» hoiatab ta.

Kalmistule sobivaid taimi on üsna palju

«Kalmistu ekstreemoludes kõige lepilikumad taimed on siberi valdsteinia, bergeenia, varjukivirik, pohl. Nad on igihaljad pinnakattetaimed ja kasvavad varjulistes kohtades suurepäraselt, taludes ka päikest. Talvekahjustustest ja kevadisest päikesepõletusest taastuvad need kenasti ise,» räägib ta.

«Hostat kasutatakse palju, aga tema miinus on hiline tärkamine kevadel ja sügisel esimeste külmadega pihta saades muutub kalmul prahiks. Põõsastest olen täheldanud jaapani enela kollaselehise sordi kõige madalama eksemplari `Golden Carpeti` suurepärast sobivust nii päikeselisele kui ka varjulisemale platsile. Tema kollane (varjus kollakasroheline) lehestik muudab kalmu helgeks ja on raskele kivile toredaks kontrastiks,» kõlab maastikukujundaja soovitus.

Sibullilli, nagu näiteks krookuseid, nartsisse, siniliilia valgeõielist sorti ja lumikellukesi tasub tema sõnul julgelt kasutada suurte lehtpuude alustel haudadel. «Taimede tärgates pole puudel lehti ja sibullilled saavad vajaliku valguse kätte. Hiljem pääseb mõjule pinnakatte- või naabertaim ja sibullille lehed varjuvad selle alla. Sibulilledega kaasneb siiski ka välja vahetamise vaev.»

Päris hooldusvabalt taimedega kalmu kattes Pihtjõe sõnul siiski ei pääse, aga õigeid valikuid tehes hulga mugavamalt küll. «Ka on ilusat hauda rõõm hooldamas käia. Suuremat hooldust vajab tavaliselt vaid liiv ja seda on vaja ikka vahetada. Taimed vajavad vaid mõningast lõikamist, piiramist, aga see töö on vaid lust.»

Tagasi üles