Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Ei taha! Lisaks sotsiaalkeskustele nörritavad inimesi kodu juures ka lasteaed, lennukid ja sõitvad autod

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kristel Trell
Copy
Süstlavahetuspunkt asub lasteaia kõrval oleva korruselamu keldris.
Süstlavahetuspunkt asub lasteaia kõrval oleva korruselamu keldris. Foto: Peeter Langovits

Avalikkuse ette on jõudnud viimasel ajal mitu koduümbrusega seotud tulist arutelu: Paldiski maantee rahvas Tallinnas võitleb süstlavahetuspunkti, Tartu Laseri tänava uuselamu elanikud majja kolinud sotsiaalhoolekandeasutuse vastu. Kui palju aga ümbrus ja see raskesti defineeritav «maine» kinnisvara hindu tegelikult mõjutab?

«Algatuseks võiks kohe öelda, et  selget statistilist mõju kinnisvarahindadele mingis piirkonnas olev üksik keskus numbriliselt ei oma. Ehk siis tervet piirkonda ikkagi üks või teine selline asutus ei mõjuta või mõjutab vähe,» räägib 1Partner Kinnisvara elamispindade grupi juht Mihkel Oiderma.

Tema sõnul puuduvad kindlad andmed ka selle kohta, kas kõrvalmaja või naaberkorter on oluliselt madalama hinnaga müüdud pelgalt sellise asjaolu tõttu. «Samas eks ta ole selgelt teada ja on tunda kogukonna või naabrite mõju. On ju üsna levinud, et elamispinna ostjad ikkagi uurivad, kuidas ja kes naabrid on. Kui peaks välja tulema, et naabruses elab mõni probleeme tekitav pere või ühel või teisel viisil teisi inimesi häiriv asutus, siis vastavalt sellele tehakse otsus,» selgitas ta.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul mõjutab hindu see, kui mingi asi tekitab pidevalt probleeme, häirib elanikkonda, ja need probleemid on nii tõsised, et see ületab uudiskünnise. «Kui on mingi asi, millega ollakse harjunud, siis seda võetakse osana piirkonnast, linnakeskkonnast, ja siis on oma valik, kas sa elad selles kohas või mitte,» räägib ta.

«Nii ta tõesti on, et mõnda häirib isegi kõrvalmajas asuv lasteaed,» nõustub Mihkel Oiderma. «Üks naaber pahandab: issand, lapsed karjuvad ja lärmavad siin ju terve päeva ja hommikuti-õhtuti on terve tänav täis pargitud! Samas teine ütleb, et vaat kui tore, siin tänaval on elu sees, vargad ei julge tulla ja saan oma lapsedki julgelt üle tänava lasteaeda saata,» toob ta välja.

«Üldiselt saab igasugu asju häirivana näha,» leiab Risto Vähi. «Pagariäri kortermaja all (võimalikud prusskakad), lastega pere kolib ülakorrusele (lapsed jooksevad), pensionär kolib allkorrusele (oi issand, nüüd ta hakkab meie laste jooksmise peale pahandama). Tallinnas on tõsimeeli võideldud ka lennukite ja tänaval öösel sõitvate autode vastu,» räägib ta. «Vanalinn on hirmus lärmakas, palju lõhutakse pudeleid, soristatakse kangialustesse, kuid hinnad on Tallinna kõrgeimad,» toob Vähi välja.

«Kui maja juures on metadoonipunkt ja inimesed on sellega harjunud, ei mõjuta see hindu kuidagi. Kui aga seda hakatakse järsku probleemina nägema, siis sõltuvalt sellest, palju inimesi kaasa tuleb, omab see kas lihtsalt korraks kergelt halba mõju, või kui kõik kaasa tulevad, võib see tegelikult ka piirkonna hinnataset mõjutada,» selgitab Vähi.

«Mingi mõju vahetus läheduses asuva kinnisvara hinnale ehk on, aga see ei ole nii drastiline, nagu seda tahetakse esialgu näidata,» selgitab Mihkel Oiderma. «Paraku tuleb leida selliste asjadega mingi kompromiss ja kui kellegi naabrusesse mõni säärane asutus peakski kolima, siis ma rahustaks need omanikud maha, et nende kinnisvara pelgalt selle asjaolu tõttu haamri alla ikkagi ei satu.»

«Päriselt ei saa linnas kõike ära keelata. Saame vähendada saastet, viia eemale rasketööstust jne, kuid kõik mis on seotud inimestega, on linnas osalt paratamatu ja meil kõigil on selle valikuga - elada linnas - seonduvalt kohustus mõningaid asju taluda,» arvab Risto Vähi.

«Kui me ei talu linnaelu mingeid nüansse, siis me peame tegema elukohas valiku. Ei saa panna silmi kinni ja öelda oma maailmavaatest lähtuvalt, et eitame probleemi, keelame ära. Probleem elab kuskil mujal, teiste inimeste juures edasi,» selgitab Vähi.

«Sellist väikekodanlikku «mina ja maailm» mentaliteeti pole mõtet tiheasustusega piirkondades või kortermajade rajoonides sajaprotsendiliselt rakendada,» arvab ta. «Linnaelu on mitmekesine, on seda olnud aastasadu, on ka täna ja homme.»

Tagasi üles