/nginx/o/2016/05/24/5428431t1h4ae5.jpg)
Maja ehitama asudes ja paberil rehkendades tundub, et justkui jagub seda va kõlisevat, ent pärast jääb ikkagi puudu. Majaehitaja.ee blogipidaja Eno Pappel vaatleb majaehituse protsessi eesmärgiga selgitada, millest tekib pingeline eelarve.
Miks maja ehitades raha otsa saab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Algne ehituseelarve on enamasti optimistlik.
«Maja ehitamise algusetapis teevad ehitajad hinnapakkumisi võrdlemisi ettevaatliku hinnatasemega, et oleks lootust tööd saada. Hinnapakkumistest ei kirjutata täpselt välja, mida töö sisaldas ning hiljem annab see võimaluse ehitajal lisaraha küsida. Eriti juhtub seda siis kui hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsioon on eelprojekti tasemel ning määramatus projektis suur,» selgitab Pappel.
«Teistpidi aga aitab algselt odavam hind majaehitusi käivitada, mis muidu jääksid käima lükkamata. Teadmatus aitab töödega algust teha ning kuigi see toob kaasa tellijale lisamuresid ja takistusi siis enamik saavad nende takistuste ületamisega hakkama.»
2. Osalised töövõtud
«Suur osa oma maja tellijaid, tellib ehitajatelt töid valikuliselt - ennekõike seetõttu, et osa töid soovitakse kas ise teha või vaadatakse ainult samm-sammult ettepoole ja tegeletakse uute töölõikude hinnaküsimistega alles siis, kui see tööetapp kätte jõuab,» selgitab Pappel.
«Selline lähenemine on tingitud ka sellest, et tellija ehitusprotsessis olles vajab õppimiseks aega ja kujundab oma valikuid vahetult enne töölõigu algust, eriti käib see siseviimistluse kohta.»
3. Muudatused
«Erinevatel põhjustel tekkivad muudatused on ehitusprotsessid pigem tavapärased. Probleem on aga sageli see, et tehtud muudatused mõjutavad teisi kas juba teostatud või veel teostamata töid ning sellega kaasnevad lisakulud,» selgitab Pappel.
Viimase hetke muudatused tõstavad tema sõnul ka ehituskvaliteedi riske, sest kiirustades tehtud lahendused ei ole alati detailides läbi mõeldud ning parandustööde tõttu võib tekkida uued vajadused uuteks muudatusteks.
«Kokkuvõttes toob kõik eelnev kaasa objekti ehitustööde lõpufaasides väga pingelise eelarve ja pingestunud suhtlemise ehitajaga. Sellises olukorras hakatakse otsima odavamaid lahendusi ja tõmmatakse sageli kulud lõpus maksimaalselt kokku,» vahendab Pappel.
«Näiteks olen kohanud tellijaid, kes projektis toodud puitaknad on vahetanud viimasel hetkel odavamate PVC akende vastu, valinud odavama katusekatte ja naturaalparketi laminaatparketi vastu vahetanud . Selliseid maju vaadates on mõnikord päris kahju olnud vaadata, kuidas muidu väga läbimõeldud majades sellised viimase hetke asendused maja üldpildi ära rikuvad ning nii välisilme kui ka sisemus võib jääda inetuks,» märgib ta.
Selleks, et maja saaks valmis võimalikult eelarve piires, tuleb Pappeli sõnul teha nii alguses kui ka jehitamise ajal palju eeltööd ja küsida hinnapakkumisi nii, et kogu maja tervikuna on eelarves kaetud. «Tervikvaade ehituskuludele aitab hoida ehituskulud kontrolli all ning varakult ja mõistlikult teha materjalide või lahenduste asendused, nii et üldpilt ei saaks rikutud.»
«Hoia maja ehitamise rahalist vaadet pidevalt uuendatuna viimase info põhjal ning alati kogu tervikut silmas pidades. Siis on vähem pingeid ja üllatusi maja lõpufaasis ning rahuolu oma majast suurem,» kõlab tema soovitus.