Sel nädalavahetusel, 16. ja 17. juulil toimuvad Tallinna Botaanikaaias Roosipäevad, kus sel aastal teemaks väänroosid. Üritusel raamatut «Roosid. Nõuandeid ja soovitusi aednikule» esitlenud Else Liventaal jagas näpunäiteid ka Postimees Kodu lugejatele.
Oluline asi, mida iga roosikasvataja peaks teadma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Algaja roosikasvataja püüab väga püüdlik olla, teeb kõik enamvähem õigesti. Ainuke viga on see, et kaevatakse taim välja, kui on arvatakse et on külmunud,» rääkis Liventaal. «Kui roos on olnud korralikult kaetud ja talv on olnud soodus, oodake ja ärge kohe välja kaevake - uinuvatest pungadest annab ta uue võrse. Jaanipäeva ringis tuleb üks või mitu uut võrsekest, ühest võrsest saab suve jooksul päris ilusa põõsa kujundada,» annab Liventaal roosikasvatajatele nõu.
Tallinna Botaanikaaia tänavuste roosipäevade teemaks on väänroosid. Rahvapäraselt on väänroosid tuntud ronirooside nime all, kuigi ronitaimedele iseloomulikke roniorganeid neil ei ole. On vaid väga pikad väänduvad võrsed, mis sirguvad toe najal kõrguste poole ja kattuvad suve jooksul korra või enamgi lopsaka värvika õitemerega. «Kõige populaarsemad on aretajate tänavused või mullused sordid, tahetakse selliseid mis meil on vastupidavad,» rääkis Else Liventaal.
«Väänroosidest on populaarseim 'Flammentanz', tahetakse selliseid, mis õitsevad sama aasta võrsest, ka siinses looduses vastupidavad nn Klettermax väänroosid on hinnas,» selgitas ta. «Peenraroosidest on praegu popid aprikoosi - või virsikuvärviroosid. Hinnatakse ka täidisõitega, samuti vanaaegseid tugevalt lõhnavaid roose,» vahendas ta. «Tahetakse ka David Austini sorte, ent need on meil külmaõrnad.»
Missuguseid roose kasvataja ise oma aeda veel ihaleb? «Mina tahaksin neid ajaloolisi sorte, mis on väga raske saada. Samuti Hiina roosi värdvormi, rohelist roosi.»