Ida-Viru kinnisvaraturg on mitmepalgeline

Foto: Arco Vara

Eesti idapoolseima maakonna kinnisvaraturgu iseloomustavad suured tehinguaktiivsuse ja hinnakäärid. Näiteks Jõhvi linna ja lähiümbruse kinnisvaraturg on suhteliselt aktiivne, aga naabruses asuva Kohtla-Järve korterite ost-müük samas päris õnnetu, kirjutab Arco Vara vanemmaakler Ivika Villers.

Kõige elavamaks võib pidada viimastel aastatel Narva kinnisvaraturgu, kus on aktiivses müügis üle poole tuhande korteri ja mis erineb ülejäänud Ida-Virumaast oluliselt.

Suurim nõudlus on Narvas 30-50-ruutmeetriste elamispindade järele, aga ka suurematele ja kallimatele elamispindadele, mis jäävad hinnavahemikku 45 000 - 55 000 eurot.

Elamispindade hindade eristumine hoonete vanuse ja linnaosade lõikes on jätkuvalt olemas, kuid võib märgata, et see väheneb. Viimase kahe aasta jooksul on Narva linna areng olnud väga kiire ja seetõttu on erinevus linnaosade vahel vähenenud.

Narvas ja üldiselt Ida-Virumaal on tähtsaimaks korterituru mõjutajaks elanikkonna väljaränne tõmbekeskustesse ja tööränne välismaale.

Alaliseks probleemiks on inimeste koondamine suurettevõtetes ja Venemaa investorite järsk vähenemine pärast rubla katastroofilist langust 2014. aasta lõpus. Tõsi, selles osas on jälle aktiivsuse paranemist näha.

Jõhvi liigub Narva kannul

Jõhvi on korterite hinnatasemelt maakonnas kolmas-neljas, kõrgeim hinnatase on Narva ja Narva-Jõesuu linnades ning Jõhvi linnaga umbes samaväärne hinnatase on Sillamäel.

Tähtsaimaks teguriks müügihinna kujunemise juures on korteri asukoht. Eelistatuimad ja kõrgemalt hinnatud on renoveeritud kesklinna ja vanema elamufondi (nn kõrgete lagedega) korterid.

Väiksem on nõudlus 1960.-70. aastatel ehitatud väikese planeeringuga korteritele, mis ei paikne kesklinnas. Tehingute hinnad olenevad asukohast, maja projektist ja vanusest, ruumide siseplaneeringust, korrusest, ehituslikust kvaliteedist ning ühistu olemasolust ja tugevusest. Korteriturul on hooajalisusel suur tähtsus, aktiviseerumine toimub hilissuvel ja varasügisel.

Üüriturgu mõjutavad suured ehitusprojektid

Üüriturg sõltub ehitustegevusest. Narva linnas oli aktiivne üüriturg Auvere tuulikute pargi rajamise aegu, pärast tööde lõppemist langes üürinõudlus järsult ja müüki paisati suur hulk vabu kortereid, mistõttu langesid ka hinnad.

Üüriturgu elavdavad ka üksikud eraettevõtted ja kõrgkoolide filiaalid, kutseõppeasutused ning gümnaasiumid.

Suvituspiirkondadest on popim Narva-Jõesuu

Suvituspiirkondadest on endiselt populaarne Narva-Jõesuu, kuid Venemaa ostjate vähenemisega on sealgi aktiivsus ja hinnatase kahanenud – peamisteks põhjusteks peetakse odavnenud rubla ja ELi sanktsioone Vene Föderatsiooni suhtes.  

Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km). Kinnisvara suurim hinnamõjur on siin asukoha kaugus merest ja linnakeskusest.

Narva-Jõesuu linna korteriturgu iseloomustab suhteliselt kõrge korterite pinnaühiku keskmine hind ja keskmiste korteritega (50 m² ja rohkem) tehtud tehingute suur protsent tehingute üldarvus. Mõlemat näitajat mõjutavad suuresti uutes korterelamutes tehtud tehingud.

Nõudlus on suurim ahjuküttega korteritele, millel talveperioodil kommunaalkulud peaaegu puuduvad, või uutele korteritele, mille kommunaalkulud on keskmisest väiksemad.

Ida-Virumaa kohalikud elanikud eelistavad suvituspiirkonnana ka Peipsi põhjakallast ja Toilat.

Narva ja Ida-Virumaa kinnisvaraturg liigub üldiselt stabiilsel kursil. Võib täheldada tehinguaktiivsuse ja keskmise hinna mõõdukat tõusu, kuid kinnisvaraturg jääb haavatavaks siinsete võimalike massikoondamiste tõttu.