/nginx/o/2016/07/27/5661255t1hc822.jpg)
Ajal, mil enamik vanematest leiab, et parim kasvukeskkond lapsele on linn, kus on olemas kõik võimalused, selgitas üks uuring välja mõjuva põhjuse, miks lastega pered pigem maale siirduma peaksid.
Mõjuv põhjus, miks lapsed linnas üles kasvada ei tohiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt tegi Lõuna-California ülikoolis tehtud uurimus kindlaks, et lapsed, kes kasvavad üles looduslähedases keskkonnas, on palju vähem agressiivsed kui nende eakaaslased, vahendab TreeHugger.
Uurimuse tarbeks jälgiti 1287 last vahemikus 2000. kuni 2012. aastani. Nende vanemad täitsid 12 aasta jooksul regulaarselt küsimustikku oma lapse kohta. Satelliidipildiga tehti kindlaks, kui palju iga uurimuses osalenud lapse läheduses leidus looduslikku keskkonda, olgu siis tegu kas või linnapargiga.
Tulemused on hämmastavad. Lapsed, kelle elupaigast tuhande meetri raadiuses leidub arvestatavat looduslikku keskkonda, olid märksa vähem agressiivsed kui nende eakaaslased.
Põhjuseid, miks see nii on, on mitu, peamine aga see, et rohelisemas keskkonnas elavad vanemad on rahulikumad, mistõttu ka lapsed on rahulikumad. Teine oluline põhjus on see, et roheluses liikumine, aias, metsas ja pargis tegutsemine vähendab pingeid ka lastel.
Uuringu tulemused ei tähenda seda, et linnas üldse elada ei võiks, kuid täielikult linnalapse staatuses oleva järeltulija vanemad peaksid rohkem panustama sellesse, et lapsel säiliks kontakt ka loodusega.
Samuti peaks linnade suund olema roheluse suurendamise, mitte vähendamise poole, nagu seda endiselt paljudes linnades juhtub, soovitavad uuringu korraldajad.