Ilus, ent ohtlik: vaata, milliseid taimi reisilt kaasa tuua ei või

Orhidee. Foto: www.flickr.com

Olgugi et mõni eksootilisel reisil nähtud taim võib tunduda kaunis ja soov seda oma koduaias imetleda suur, võib võõrastest oludest pärit taim kahjureid või haigusi kaasa tuua.

Teatud taimi ja taimseid saadusi ei ole lubatud sisse vedada, osa puhul on kehtestatud rida taimetervisenõudeid ja need peavad olema varustatud lähteriigi riikliku taimekaitseorganisatsiooni väljastatud fütosanitaarsertifikaadiga. Viimane on ametlik dokument, mis kinnitab, et konkreetne kaubasaadetis vastab Euroopa Ühenduse sisseveonõuetele, on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja kahjuritest.

Reisija võib enda tarbeks ilma fütosanitaarsertifikaadita Eestisse tuua taimi ja taimseid saadusi järgmistes kogustes (kui antud taimede sissetoomine Euroopa Liitu ei ole keelatud):

•kuni 5 taime, sealhulgas puud ja põõsad;

•kuni 3 kg tsitruselisi;

•kuni 5 kg muid värskeid puu- või köögivilju või mõlemaid kokku;

•kuni 20 lõikelille või -oksa või mõlemaid kokku või ühe lõikelilledest või -okstest või nendest mõlemast valmistatud kimbu või pärja;

•kuni 5 toalille;

•kuni 2 kg lillesibulaid või -mugulaid või mõlemaid kokku;

•kuni 5 viiegrammist müügipakendit seemneid.

Oluline on aga teada, et tarbe- ja seemnekartul, muld ja kompost, krüsanteemi, nelgi ja orhidee lõikeõied ning potitaimed, sugukonna tsitruselised ja perekonna viinapuu taimed vajavad fütosanitaarsertifikaati olenemata kauba päritoluriigist.

Keelatud taimede kohta vaata lisainfot siit ja siit.

Nii Euroopas kui kogu maailmas on levinud mitmed taimehaigused ja -kahjustajad, mille levikut saame teadliku tegutsemisega piirata või ära hoida.

VILJAPUU-BAKTERPÕLETIK

Viljapuu-bakterpõletik on roosiõieliste puude ja põõsaste ning dekoratiivtaimede bakterhaigus, mida põhjustab bakter Erwinia amylovora. Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Soodsad tingimused bakteri levikuks on üle 18 °C ja samaaegne kõrge õhuniiskus. Väga iseloomulikuks tunnuseks sellele haigusele on noorte haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180° allapoole ehk nn karjusekepi sümptom.

TAMME-ÄKKSURM

Tamme-äkksurm on ohtlik seenhaigus, mis põhjustab peremeestaimede hukkumist (näiteks harilik hobukastan, harilik saar, tamm, rododendron jne). Lisaks muudab haigus nakatunud taimed vastuvõtlikumaks teistele nakkustele ja putukkahjuritele. Haigust põhjustab patogeenne seen Phytophthora ramorum. Haigust tekitava seene looduslik levila asub Ameerika Ühendriikides, kus haigus on väga suurt kahju põhjustanud Oregoni ja California osariikide tammepopulatsioonidele. Praeguseks on haigus laialt levinud ka Euroopas, nii puukoolides kui looduslikes kasvukohtades.

PUNAVÖÖTAUD

Punavöötaud on okaspuude okkaid kahjustav seenhaigus, mida põhjustab seen Mycosphaerella (Scirrhia) pini. Peamisteks peremeestaimedeks on perekonna mänd (Pinus) liigid. Nakatunud okastele tekivad algul kollased, siis helepruunid laigud ja ristvöödid, mis muutuvad hiljem punaseks.

MÄNNI-LAGUUSS

Põhiperemeestaim on mänd, kuid nematood nakatab ka teisi okaspuuliike. Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) toitub vaigukäikude epiteelirakkudest, soodsatel tingimustel paljuneb kiiresti ja nematoodid levivad üle kogu puu. Okkad muutuvad pruuniks, puu kuivab ja sureb.

KARTULIVÄHK

Kartulivähk on ohtlik taimehaigus, mida põhjustab seen Synchytrium endobioticum. Haigus kahjustab nii kartuli kultuursorte kui ka looduslikke liike. Mugulatele ja stoolonitele tekivad köbrulise pinnaga ja tumeda koega erineva kuju ja suurusega väljakasved. Raskema kahjustuse korral mugul deformeerub.

HIINA SIKK, AASIA SIKK

Aasia sikk (Anoplophora glabripennis) kahjustab erinevaid lehtpuuliike (näiteks vaher, paju, kask jne), elab puu tüves ja võras ning närib puitu suuri käike ja auke, mille tulemusena puu sureb. Levib puidust pakkematerjaliga.

Hiina sikk (Anoplophora chinensis) on ohtlik lehtpuu kahjustaja, mis levib nii dekoratiivtaimede istikute kui ka bonsaitaimedega. Kahjustab puu juuri ja tüve alumist osa.

Mõlemad kahjustajad on laialdaselt levinud Kagu-Aasias, Hiinas, Koreas, Jaapanis, Taiwanis ja ka Euroopas.

(Allikad: maksu- ja tolliamet, põllumajandusamet)