Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on kuuga kerkinud 0,7 ja aastaga 7,2 protsenti. Analüütik Tõnu Toompark nendib KV.EE blogis, et tegemist on kiire pakkumishindade tõusuga.
Veel kallimaks? Korterite eest küsitakse aina rohkem raha (1)
Pakkumiste keskmist hinda ajab kõrgemaks pakkumiste hulga mõningane vähenemine. Praegu on portaalis KV.EE 18 600 elamispindade pakkumist, mis on 1,4 protsenti vähem kui kolm kuud tagasi ja 2,1 protsenti aastatagusest allpool.
Aktiivse nõudluse ja kõrge tehingute arvu tingimustes pole Toompargi hinnangul ime, et vähenev pakkumine paneb pakkumishinnad kerkima. Tema sõnul püsivad tehinguhinnad Tallinnas kui Eesti kinnisvaraturu suurimas piirkonnas aga üsnagi paigal. Tallinna kõrge tehingute arv võrreldes teiste linnade ja piirkondadega suunab Eesti keskmise statistilise hinna stabiilsele kursile.
«Küll tuleb tõdeda, et enamikus väiksemates maakonnakeskustes elamispindade, sh korterite hinnad kerkivad. Seda põhjusel, et kinnisvarakriisile järgnenud elavnemine ja hinnatõus on nüüdseks pika viitajaga nendesse piirkondadesse jõudnud, mis kasvatab pakkumishindu ka Eesti suurimas kinnisvaraportaalis,» selgitab Toompark.
Kevadel tuli aga siiski ka pealinnas tunnistada pisukest hinnatõusu: kui viimased viis kvartalit on keskmine ruutmeetrihind Tallinnas püsinud 1550 euro juures, siis nüüd on see tõusnud 1581 euroni.
Center Kinnisvara tegevjuhi Christian Ayreri sõnul on selle taga peamiselt uusarendustega tehtavate tehingute suur osakaal, kus hind ongi kõrgem. «Vana paneelmaja korteri hind on tegelikult juba pikemat aega paigal seisnud ja toimunud hinnatõus on pigem statistiline ning tingitud uusarenduste osakaalu suurenemisest,» selgitas Ayrer. «Samas on hinnaootused tõusmist jätkanud.»
Kui vaadata Uus Maa Kinnisvarabüroo juunikuist ülevaadet pealinna korteritehingutest, siis on korterite hinnad Kadriorus langenud, samas kui Kalamajas ja kesklinnas, aga ka Põhja-Tallinnas, Pirital ja Nõmmel on märgata pisikest tõusu. Lähemalt saad linnaosade kohta hindu vaadata siit.