Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Ole kaval! Kuidas meelitada last sööma?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Pilleriin Täht
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

Enamik lapsevanemaid on mingil perioodil kokku puutunud murega – kuidas saada oma väikelaps sööma. Lapsed unustavad tihtipeale mänguhoos söömise sootuks ning see tekitab vanemates muret.

Leidub ka neid lapsi, kes võtavad igal söögikorral vaid paar ampsu ja kibelevad seejärel tagasi mängima, kuidas siis neid väikeseid rüblikud sööma meelitada? Muuda toidud lapse jaoks lõbusaks, mida on vahva vaadata – joonista moosiga pudru peale naerunägu, tee lõbusaid võileibu, paku näputoitu. Nõu annab toitumisnõustaja Pilleriin Täht.

  • Pidage kodus rõdul, terrassil või toapõrandal piknikku.
  • Mõelge välja mõni vahva laul, mida söögi ajal laulate.
  • Tehke mäng – üks amps lapsele, üks amps lapse lemmikule mänguloomale/nukule.

Üldjuhul lapsed end nälga ei jäta ning nende söögiisu võib kõikuda päevade, nädalate või kuude piires üsna palju. See sõltub näiteks sellest, kas laps on parajasti aktiivses kasvufaasis või mitte. Lapsed söövad vastavalt enesetundele, kui laps on muidu aktiivne ja meeleolu on hea, ei ole põhjust muretsemiseks, kui aga laps on nähtavalt väsinud, loid, halvas tujus ja keeldub söömast, tasub konsulteerida arstiga, sest sel juhul võib tegemist olla mõne haigusliku seisundiga.

Lisaks söögiaegade ja söökide atraktivsemaks muutmisele, tasub proovida ka seda, kui vahepalad ja näksimised ära jätta. Lapse väikse söögiisu taga võib peituda see, et põhisöögikordade vahel pakutakse talle puuvilju, mahla, piima, maiustusi ja muud näksimist.

Kui vaatamata erinevatele nippidele laps siiski sööma ei hakka, on mõistlik konsulteerida perearstiga, kes teeb vajalikud analüüsid ja uuringud, et välistada tõsisemad terviseprobleemid. Kui aga lapse tervisega on kõik korras, proovige loovat lähenemist ja tuleb olla kannatlik.

Tagasi üles