Postimehe koduportaal ja Fiskars kutsusid lugejaid üles saatma fotosid oma koduõuest, aiast, rõdust või terrassist konkursile «Meie kaunis koduõu». Suurepäraseid väliruume näidati üksjagu, suurtest looduslikest aedadest pisikeste romantiliste suurlinnarõdudeni välja.
Lugejate fotod: aita valida kõige ilusam koduõu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parimatele paneb Fiskars välja aiapidajaile sobivad auhinnad, võitjad valib välja Postimehe koduportaali ja Fiskarsi ühine žürii, külalishindajatena ütlevad sõna sekka Kodu aiablogijad Talvi ja Mati ning maastikuarhitekt Karin Bachmann.
Oma sõna saavad valikus öelda ka lugejad, kes saavad konkursile saadetud fotosid vaadata Postimehe koduportaalis kodu.postimees.ee ning lugejate lemmik saab lõppvalikus ühe lisahääle.
Hea lugeja, hääleta oma lemmiku poolt meie gallupis kuni 9. augustini 2016!
Konkursil osalejad kirjutavad oma koduõuest
Meisterdaja-blogija Villu Baumann saatis meile fotosid oma kodust Keedikal, Läänemaal.
/nginx/o/2016/08/05/5689407t1hf537.jpg)
«Kuna pinnas meie suvekodus on väga kruusane, siis lilli kasvatame põhiliselt anumates ja aeda ilmestame isetehtud esemetega,» kirjutab ta. «Sel kevadel valmis kaablirullist kiiktool, kus on mõnus nautida juba märtsipäikest, lugeda, lahendada ristsõnu, töötada arvutis. Lilled kasvavad vana tünnis, mille laeks on kodaratega rattavelg, millel aukudega kile ja mullakiht. Servamata laudadest on tehtud lillekast, mille jalgu kaunistavad efektselt üraski «graveeringud», lillekäru jne.» Villu tegemistega saad lähemalt end kurssi viia tema blogist.
Perekond Lokk Sauelt näitab oma koduõue, mis kujunenud aastatepikkuse tööga.
/nginx/o/2016/08/05/5689385t1h6972.jpg)
«Iga koduõu peegeldab seal elavaid inimesi ja nende väärtusi,» kirjutab Jaanika Lokk. «Meie koduõu algab majaesisest, mis on justkui visiitkaart. Edasi tulles võib avastada end lookleva joonega iluaiast, mis on ühendatud väikese sillaga puhkamisnurgaga terrassil ning laste mänguväljakuga,» kirjutab ta. «Edasi liikudes saab oma aiast suhu pista nii vaarikaid, mustsõstraid, tikreid, õunu ja muidugi meie maasikapeenrast küpsed magusad maasikad. Selline ongi meie pere koduõu, kus on nii ilu, tegevust lastele kui ka oma tarbeks kasvatatud puuvilju ja marju.»
Oma koduaeda lubavad kiigata ka Kristi ja Arsi Sastok.
/nginx/o/2016/08/05/5689159t1h5d63.jpg)
«Meie kodu asub Tartumaal,Vedu külas,Aadu kinnistul.Hakkasime oma kodu rajama tühjale põllumaale 2007 aastal,» kirjutavad nad. «Esimene pilt on meie maja esisest okaspuupeenrast, teine pilt maja läänepoolne külgvaade. Kolmas pilt on meie viimane projekt tiigi äärde rajatud vanast külvikust ja teerajast mis viib tiigini,» selgitavad nad.
Samuti võime kiigata Kairi ja Janeki koduaeda.
/nginx/o/2016/08/05/5689083t1h8456.jpg)
«Oma kodu soetasime aastal 2004, alles aastal 2015 panime ümberehitustele ja uuendustele punkti. Nüüd on aega tegeleda aias mõnusate nurgakeste ja silmailu loomisega,» kirjutab Kairi. «Kuna meie kodu asub väikses metsasopis, siis naudime täiega siin valitsevat linnulaulu, mida jätkub varakevadest hilissügiseni. Ka lastel on siin piisavalt jooksu- ja mänguruumi.»
Maarit saatis konkursile foto enda lapsepõlve koduaiast.
/nginx/o/2016/08/05/5689521t1h918e.jpg)
«Mu emale väga meeldib aias tegutseda. Ta on meie perekonna aiast kujundanud justkui haldjamaa. Selline vaade avaneb sumedatel suveõhtutel terassilt, kus on väga mõnus istuda ja seda nautida,» kirjutab ta.
Aive koduõu asub Väike-Maarja vallas Pudiveres, Kivistiku talus.
/nginx/o/2016/08/05/5688955t1h4afd.jpg)
«Ise oleme väga rahul oma tööga ja loodame, et meeldib ka teistele,» kirjutab ta. Nii on seal vana lauda müüridest näiteks kerkinud kiviktaimla.
Kodukonkursil osalevad ka paar pisemat väliruumi.
/nginx/o/2016/08/05/5689091t1h92eb.jpg)
Oma romantilise linna-õueruumi saatis konkursile Anne, kelle sõnul on see «rohkem kui rõdu». «See rõdu pole pelgalt sõõm värsket õhku. Siin hõljub hommikul kohvi ja trükilõhnalise raamatu hõngu, kui päike üle rinnatise ronib ja õhtu kui udune veinivine, mil tänavalt kostub kohvikute suminat, annab jälle põhjust sammukese sulnisse sumedusse astuda. Täpselt nii, nagu esimene pilk sellele tagasihoidlikule, ent hunnitule võimalustemaale peale visates lubas,» kirjeldab ta oma kaunist meelispaika.