Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Vabariigi eel: 24 tundi kiluvõileibu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Britt Rosen
Copy
Pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist ülemnõukogu
loožis 20. augusti hilisõhtul:
Eesti Komitee ja ülemnõukogu olid jõudnud kokkuleppele, klaase Riia vahuveiniga löövad kokku
(vasakult) Sirje Endre, Marju Lauristin, Vardo Rumessen, Tunne Kelam ja Arnold Rüütel.
Pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist ülemnõukogu loožis 20. augusti hilisõhtul: Eesti Komitee ja ülemnõukogu olid jõudnud kokkuleppele, klaase Riia vahuveiniga löövad kokku (vasakult) Sirje Endre, Marju Lauristin, Vardo Rumessen, Tunne Kelam ja Arnold Rüütel. Foto: Tiit Veermäe

On 20. augusti õhtu 25 aastat tagasi. Moskvas käib putš ja Pihkvast tulnud soomukikolonn on end sisse seadnud Tallinnas Tondi sõjaväeosas. Rünnakuoht on õhus. Toompea lossis peetakse kõnelusi, kuidas oma riigi taastamist sõnastada. Kas teie mäletaksite, mida te sellisel päeval sõite või jõite?

«Nüüd peaks mind küll hüpnoosi alla panema. Siis saaks ise ka teada, mida me tol päeval sõime,» hakkab Mai Kolossova südamest naerma küsimuse peale, mida Toompea lossi kogunenud Eesti Ülemnõukogu saadikud, tema nende hulgas, 20. augustil 1991 sõid või jõid.

«Ärevus on meeles. Aga hirmu ei olnud. Kohvi jõin. Värskat. Isegi mahla mitte. Kiluvõileivad mulle maitsevad, neid ma mäletan. Ja saiakesed olid, kuigi mina neid eriti ei söönud,» kogub Kolossova, üks Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt käe tõstnud 69 saadikust mõned mälukillud kokku.

Tagasi üles