Huvitav tähelepanek: järjest rohkem inimesi ei võta korteriostuks suurt laenu

Raha, kinnisvara. Foto: Liis Treimann

Uus Maa Kinnisvarabüroo Kadrioru büroo juhata Margit Sild märgib ettevõtte blogis, et märkimisväärselt palju tehakse korterite ostutehinguid omafinantseeringuga.

«Lisaks on märgata, et kui ka kasutatakse laenu, siis olemasoleva omafinantseeringu osa on küllaltki suur,» nendib Sild. «Sügishooajal on kesklinnas kõige minevam kaup väiksem korter, mille ruutmeetrihind ei ületa keskmist turuhinda. Ka vanalinnas on nõutavad väikesed korterid, mille ostjaks on enamasti investorid, kes tegelevad lühiajalise üürimisega,» märgib ta.

«Kodu ostmine ilma laenu võtmata on kindlasti paljude unistus, kuid paraku võib uuringutest ja statistikast välja lugeda seda, et kinnisvara ostmine säästudest on tänapäeva Eestis pigem erand,» arvab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. «Uuringud on läbi aastate näidanud, et leibkondade säästud on pigem väiksed ning kindlasti ei piisa neist kinnisvaraostuks näiteks Tallinnas, Tartus või teistes suuremates linnades, kus kinnisvarahinnad on suhteliselt kõrged.»

Kinnisvara ostmist ilma laenuta saavad Maripuu sõnul üldjuhul lubada endale inimesed, kes on oma olemasoleva vara maha müünud ja ostavad saadud vahenditest uue. «Näiteks vanemad, kelle lapsed on saanud täisealiseks ja kodust välja kolinud, müüvad sageli suureks jäänud korteri või maja maha ning ostavad väiksema. Nii saab ka kommunaal- ja elamiskuludelt kokku hoida. Samuti ostavad kinnisvara ilma laenuta inimesed, kes kasutavad selleks näiteks investeerimistulu või pärandvara.»

Kui vanemad põlvkonnad on tema sõnul saanud kinnisvaraomanikuks Eesti iseseisvumise järgsel erastamise ajal, siis noored pered peavad oma kodu ostmisel mõtlema ka laenu võtmisele. «Teabekeskuse hiljutine noorte finantskäitumise uuring näitaski, et igal kolmandal kuni 30-aastasel noorel on kodulaen ning suur osa kogub säästusid just kodulaenu sissemakseks. Uuringu põhjal võib öelda, et noorte üks suurematest unistustest on päris oma kodu.»

Oma kodu ostmine  algab Maripuu sõnul tavaliselt sissemakseks kogumisest, sest pangad ootavad laenu andmisel omafinantseeringut, mis võib olla kuni 30 protsenti kinnisvara hinnast. «Näiteks 60 000 eurot maksva korteri 15 protsendi suurune omafinantseering on 9000 eurot ja sellise summa kogumine võtab aega,» toonitab ta. Seetõttu võiks tema sõnul säästmisega alustada pigem varem kui hiljem. «Kui on selge, kui palju tulevane kodu umbes võiks maksta, saab teha plaani, kui palju suudetakse igakuiselt raha kõrvale panna ja kui kaua sissemakseks kogumine aega võtab,» soovitab ta.

Esimese päris oma kodu ostmisel võiks noored Maripuu soovitusel olla realistlikud ja kaaluda, kas ostetav kinnisvara vastab vajadustele ja võimalustele või soovitakse sellega pigem täita oma unistusi, mis pole aga praegusele eelarvele jõukohased? «Oluline on, et kodus oleks mõnus ja see pakuks rõõmu, isegi kui see on väike. Pere suurenedes võib alati mõelda kinnisvara vahetamisele.»