Esimene peatus perereisil

Foto: Kalmer Saar

Restoran Koost Liiva keskuses Muhumaal on esimene koht, mis mandrilt tulijale sirge tee peal ette jääb. Leebemaitseline menüü hoiab näppu kohalikul pulsil, pakkudes pardimune ja metssealiha. Päikeselisel päeval saab peesitada terrassil, vilumal päeval istuda suures söögisaalis. Eraldi lastemenüüd ei ole, kuid lapsed nälga ka ei jää.

Peeter pidurdas ja jäi läbi tuuleklaasi autosid täis kaid põrnitsema. «Siin läheb aega,» ütles ta justkui ainult iseendale. «Võite minna jäätist ostma.» Tiina võttis käekoti, lükkas uksed lahti ja patsidega tüdrukud pudenesid autode vahele. Lapsed jäätisejutuga sabas, jalutas Tiina Virtsu sadamahoonesse. Hea, et saab aega kulutada – laste vingumist tagaistmel ei suutnud raadio enam summutada; hea, et saab Peetrile võileiva osta – võib-olla leevendab see mehe tusatuju. Perepuhkus imelisel Saaremaal võiks saada päikeselisema ilme.

«Emme, kus meie auto on?» Lapse küsimus ehmatas Tiina mõtetest üles. Mis mõttes – kus on? See oli selja taga. Sõidurada number seitse. Katusel laste jalgrattad. Terve sõidurada oli tühi. Graafikuväline praam, mis närvilisi suvitajaid peale korjama saadeti, oli kogu kai tühjaks teinud.