/nginx/o/2016/06/20/5528349t1h2bc2.jpg)
Korteri või maja broneerimine enne kinnisvaratehingut on tavapärane tegevus, kuid broneerimislepingu sõlmimisel ei tohi tähelepanuta jätta võlaõigusseadust.
Oluline teada: millele tuleb kinnisvara broneerimisel kindlasti tähelepanu pöörata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arco Vara Tartu piirkonna juhi Tarvo Tamme sõnul kasutatakse broneerimist peamiselt siis, kui ostuhuviline valib omale meelepärase eluaseme välja ja läheb selle jaoks pangast laenu küsima. Sealt edasi käituvad müüjad erinevalt, mõni jääb ootama koos kliendiga panga vastust, teine näitab ostuhuvilistele objekti edasi, aga tingimusel, et broneerijal on eelisostuõigus.
«Broneerimine tuleb kõne alla ka juhul, kui potentsiaalsel ostjal on näiteks raha kinni kusagil fondides või hoiustes ja selle kättesaamine võtab lepingulistel põhjustel aega,» selgitab Tamme.
Broneerimislepingu sõlmimisel makstakse poolte kokkuleppel käsiraha, mis jääb müüjale, kui klient vara ära ei osta. Oluline on tähelepanu pöörata aga sellele, et lihtkirjalik broneerimisleping on õigustühine. «Nii mõnigi müüja on üllatunud, kui peab kliendile broneeringutasu tagasi maksma, sest ainus seaduslik leping on notari juures sõlmitud võlaõiguslik leping,» selgitab Tamme.
Tamme sõnul tasuks kinnisvara müüjatel broneerimisega olla pigem ettevaatlikum, sest klientide pangalaenuotsuste ootamisega võib kaotada nii potentsiaalseid ostjaid kui kallist müügiaega.