Ekspert: minikodude soetamine ei pruugi olla kuigi arukas tegu

Minimaja. Foto: www.flickr.com

Eestiski võtab üha suuremaid tuure minikodude liikumine: inimesed loobuvad tarbetult suurtest elupindadest ja kolivad tillukestesse majakestesse. Kinnisvaraspetsialistid  hoiatavad aga, et selline kodu ei pruugi olla arukaim investeering.

Ameerika Ühendriikides, kus minikodude liikumine juba ammu populaarne on, hakkavad tasapisi ilmsiks tulema ka selle varjuküljed alustades raskustest pereelu elamisel lõpetades sellega, et säärast kodu on hiljem väga raske või suisa võimatu müüa. Sealne kinnisvaraekspert Dave Ramsey hoiatab ajakirja House Beautiful veebiväljaandes, et turg on minikodudele väga ahtakene ja kui selgub, et tilluke elamine jääb praegustele omanikele siiski liiga väikeseks, on sellele palju raskem ostjat leida kui tavalisele majale või korterile. Tema hinnangul on see tugev argument kaalumaks, kas minikodu ikka tasub soetada, sest siiani on paljud säärase elu kasuks otsustanud just majanduslikel põhjustel: väike kodu, järelikult on odav ehitada. 

Temaga üsna sama meelt on ka Eestimaise 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter. «Põhimõtteliselt eksisteerib minikodude hoonestust meil juba nõukogudeperioodist. Nendeks on aedlinnakud Maardus, Muugal, Kiisal ja mujalgi. Viimased 25 aastat on näidanud pigem vastupidist trendi, neid on suuremaks ehitatud ja kohandatud aastaringseks elamiseks. Kindlasti on piiratud sihtgrupi osas minikodude vastu nõudlus olemas, kuid arvamus, et sellest saab masstoode, ei pea paika,» usub Vahter. 

«Jagan nende ekspertide arvamust, kes väidavad, et minikodude ehitamine ei pruugi olla rahaliselt kuigi arukas samm. Erinevatel messidel ja ajakirjandusest jookseb aeg-ajalt läbi minikodude erinevaid versioone Samas hitt-tooteks ei ole need kujunenud. Majanduslikult on seal mitu aspekti, nimelt ei pea paika loogika, et kordi väiksem hoone või krunt oleks ka kordi odavam. Krundi puhul moodustavad suure osa krundi hinnast tehnovõrgud ning teed ja tänavad. Ei ole vahet, kas krunt on 1500 või 300 ruutmeetrit, vee ja kanalisatsiooni vedamine ning teede ja valgustuse ehitamine maksab ikka sama palju,» selgitab ta. 

Seega pole krundi hinnas suurt hinnavõitu saavutada võimalik, lisaks kahtleb Vahter, kas mõni kohalik omavalitsus on üldse nõus kehtestama detailplaneeringut nii väikeste kruntide rajamiseks. «Kuid eeldame, et krunt on juba mingil põhjusel olemas ning rajada oleks vaja vaid hoone. Ka hoonega on sama situatsioon nagu krundigagi, on teatud kulukad elemendid, mis ei sõltu hoone suurusest. Näiteks vee toomine ja kanalisatsiooni ning elektrikilbi rajamine hoonesse.. Neid elemente on veel teisigi alates trepist ja välisuksest kuni ventilatsiooni ja boilerini. Seetõttu olen arvamusel , et niinimetatud minikodud, eriti veel meie kliimas, on mõeldud eelkõige väga piiratud sihtgrupile, kas ajutiseks koduks suveperioodil, olemasoleva maakodu külalistemajaks või muuks sarnaseks. Sarnastel juhtudel on sobivaks lahenduseks muuhulgas ka tehasemajad,» usub Vahter.