10 kilomeetrit, poolmaraton, maraton – juba eesootaval nädalalõpul panevad Tallinnas ühel aasta suurimal spordisündmusel end proovile tuhanded jooksuharrastajad. Et pikk treeningperiood on nüüdseks peaaegu seljataga, saab selle võrra rohkem tähelepanu pöörata teistele sooritust mõjutavatele teguritele nagu vaimne valmisolek või võistluseelne toitumine.
Toitumisnõustaja soovitab: kuidas süüa nädal enne suuremat spordisündmust?
Tõenäoliselt on paljud selle võistluse nimel terve suve higi valanud, jääb kinnitada vaid stardinumber rinnale ja stardipauku oodata. Küsimus, mis nüüd iga teadliku tervisesportlase pead vaevab, on muidugi, et mida võistluseelsel perioodil süüa? Kui tippsportlaste puhul räägitakse toitumisest kui suurest salarelvast, siis millele peaks harrastussportlane võistluseelse toidusedeli puhul tähelepanu pöörama?
Süsivesikute rikas toit enne võistlusi ei tõsta võistlustempot, kuid aitab kaasa organismi vastupidavusele
Oled ehk kuulnud või isegi kogenud, kuidas enne maratoni või pikemat võistlust korraldatakse ühiseid sööminguid, mis tihti kannavad nime pasta-party (tõlkes pasta-pidu). Kuna pikematel sooritustel on organismi peamiseks energiaallikaks süsivesikud, on enne võistlust oluline nende varusid optimeerida. Siiski tasub meeles pidada, et süsivesikurikas toit ei tõsta kellegi tempot, vaid võib aidata organismil natuke kauem vastu pidada. Seetõttu sõltub lisasüsivesikute vajalikkus ennekõike võistluse pikkusest ja sportlasest. Need, kelle jaoks kestab jooksupidu üle kahe tunni, tasub mõned päevad enne võistlust pöörata rohkem tähelepanu süsivesikute osakaalule toidumenüüs. Nende jaoks, kes jooksevad või kõnnivad näiteks 10 km, ei peaks spordisündmus toidumenüüs suuremaid muudatusi kaasa tooma.
Heaks süsivesikuallikaks on pasta, riis või kartul. Et paljude lemmikuks on kiiresti valmivad pastaroad, siis enne võistlust arvesta järgmisega: kui pingutus kestab üle 120 minuti (ehk peamiselt maratoni, aga ka poolmaratoni jooksjad), tasub retseptis suurendada süsivesikute osakaalu ehk tõsta makaronide kogust kuni 3-4 korda (poolmaratoni korral 2-3).
Samas, et liialt suur süsivesikute tarbimine võib tõsta kehakaalu, mis võib omakorda mõjutada jooksutulemust, siis tasub igaühel arvestada ennekõike oma organismi eripäraga.
Tõenäoliselt piisab enamusele sellest, kui nädala jooksul enne võistlusi juua palju vett, et maandada vedelikupuuduse riski, ja toituda mitmekülgselt, nagu iga tervisesportlane tõenäoliselt igapäevaselt teeb, tarbides ennekõike toiduained, mida organism probleemideta seedida suudab.