«Õunu tuleb kohelda sama õrnalt nagu kanamune,» kõlab üks tarkusi, mida Järvamaa Rebase talu õunakasvatajad Piia ja Meelis Tiigemäe vilju noppides järgivad. Kui neil praegu jagubki aega õunakoogi küpsetamiseks, siis on see midagi imelihtsat ja kiiret.
Tellijale
Neli õunaaednike retsepti neile, kes ei tea, mida teha õuntest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kikitriinu, Kasper, Kaari, Tiina, Lembitu, Taavi, Alesja. Ei, need ei ole inimesed, kes on end Rebase talus külaliste tulekuks üles rivistanud, vaid murdosa õunasortidest, mis tuulevarjuks kuusehekiga ümbritsetud istandikes sirgete rividena kasvavad.
Viimati lugesid Piia ja Meelis Tiigemäe oma maadel õunapuid kokku kuuesaja ringis. Suve-, sügis- ja taliõunasorte on küll kokku juba saja kanti, kuid oma aiast maitsta on pererahvas saanud neist umbes seitsetkümmet – osa puudest on vilja kandmiseks veel lihtsalt liiga noored.