Nimelt jäävad liiga sageli sodist puhastamata vihmaveerennid. Maakaevamise, sibulate istutamise ja muu taolise kõrval meenutatakse seda üliolulist tööd miskipärast haruldaselt vähe.
Mis võib juhtuda, kui rennid puhastamata jäävad?
- rennid purunevad. Oksi, lehesodi ja muud taolist servani täis rennid ei pea raskusele vastu ja kukuvad lihtsalt alla.
- üleujutus. Sodiga täidetud rennid ei täida enam oma eesmärki, vesi voolab renni servast üle ja tekitab maja seina ääres üleujutuse, kust vesi lõpuks ka keldrisse tungida võib. Või kui seda ei juhtu, siis jäätub vesi vundamendi juures ja tekitab sellega lõpuks vundamenti praod.
- veerennides jäätunud vesi, mis tänu ummistustele liikuma ei pääse, tekitab jäämasse. See omakorda kahjustab maja katusekonstruktsioone ja voodrit.
- värvikahjustused. Pikalt voodrile pladisev vesi võib lõpuks voodri värvi rikkuda.
- tulekahjuoht. Kuiv sodi vihmaveerennides on ideaalne tulehakatus juhul, kui mõni üksik säde sinna sattuma peaks.
Vihmaveerennid tuleks üle vaadata vähemalt kord aastas, sügisel. Kui maja asub suurte (okas)puude all, tuleks töö ette võtta sagedamini. Et asi paremini sujuks, peaks ilm olema eelnevalt kuivana püsinud: kuiv sodi tuleb rennidest paremini välja.
- lehtede ja oksarisu jaoks võta suuremat sorti kergest materjalist ämber, mille saaks kinnitada redeli tippu.
- alusta tööga sellest otsast, kus vesi rennist torusse suundub, ja tööta teisele poole. Nii väldid sodi sattumist torru.
- kui sodi korjatud, peaks renni üle uhama veega. Ideaalseim variant on voolikuvesi, aga kui aiavoolikut pole, saab hakkama ka kastekannuga.
- kui vesi rennist ära ei voola, vaata üle ka veetoru: äkki on seal mõni ummistus.