Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Pärnus taastusid suve lõppedes mullused üürihinnad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Diana Nõmme
Copy
Foto: Arco Vara

Pärnu üüriturg on suvel väga aktiivne, kuid mõneks kuuks üles sööstnud üürihinnad langevad sügise saabudes, kirjutab Arco Vara Pärnu osakonna juht ja kutseline hindaja Diana Nõmme.

Suvepealinna üürituru rahunemisel tekib paljudel uudishimu, et mis saab sügistalvisel perioodil nendest korteritest, mida suvel kõrgema tulu ootuses välja üüritakse? Kas nende korterite vastu on huvi ka kahe suve vahele jääval perioodil? Kas Pärnus on võimalik leida omale elamine vähemalt aastaks taskukohase hinnaga?

Praktika näitab, et suvituskorterite reklaamid on saanud uued pealkirja – anda üürile kuni 2017 suveni. Juba praegu on võimalik teha broneeringuid 2017. aasta suveks. Paljud suvised üüripinnad on leidnud lojaalsed püsikliendid, kes oma järgmist suvepuhkust plaanides eelistavad juba tuttavat usaldusväärset majutust.

Samas on järgmise suveni üürile antavate elamispindade üürihinnad langenud möödunud aasta pikaajaliste üüripindade hinnatasemeni. Heas seisukorras ühe- või kahetoalise korteri eest tuleb igakuiselt välja käia 180 kuni 250 eurot.

Pooltel üüripindadel lasub suve pitser

Suve mõju Pärnu üürikorterite turule on suur. Praegu võib väita, et pakkumisel olevad üüripinnad jagunevad peaaegu võrdselt kaheks – pooled antakse üürile järgmise aasta suveni ja teine osa omanikest on valmis andma oma kinnisvara üürile pikaajaliselt.

Sügise hakul peaks suur osa suvituslinnas üürikodu vajavatest inimestest leidma sobiva elamispinna. Hetkeseisuga ületab 1- ja 2-toaliste pakkumine nõudlust. Pisut erinev on olukord 3-toaliste ja suuremate korterite osas, kuna nende osakaal üüriturul on kesine. 

Lühiajaliseks üüriks ehk sügisest kevadeni korteritele on üürnike leidmine keerukam, kuid mitte võimatu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Leidub peresid, kes vajavad linnakorterit üksnes kooliperioodiks ning suve saabudes eelistatakse elu väljaspool linnamelu.

Samuti on lühiajaliseks väljaüürimiseks mõeldud korterid kasutusel ka külaliskorteritena, kuna üha enam eelistab ärireisidel viibijad hubast korterit hotellile. Esineb teisigi vähemlevinud põhjuseid, näiteks kindlustusjuhtumid, kodu vahetus või ehitus, perekondlikud probleemid jms, miks sügisest kevadeni on korteritele turgu.

Pärnus investeeri uude elamusse ja heasse asukohta 

Lisaraha teenimise eesmärgil suvepealinna korteri soetamisel tasub silmas pidada järgnevaid märksõnu: uus või rekonstrueeritud elamu, hea asukoht (kesklinn või rannarajoon) ning parkimiskoht.

Elamispindade hinnatud omadusteks peetakse korterite vähesust elamus, eraldi sissepääsu, terrassi või rõdu. Eriti nõutud on õueala kasutamise võimalusega ja parkimiskohaga objektid. Käeoleval hetkel on hulgaliselt konkreetsete ostusoovidega kliente, kellele kahjuks ei leia turult sobivat objekti. Pidev huvi on 1- ja  2-toalised korterite vastu, mis asuvad esimesel või teisel korrusel.

Jätkuvalt on Pärnus populaarsed 40–60-ruutmeetrised korterid 1971–1990 kasutusse võetud majades. Müügihindade osas on viimane aasta näidanud stabiilselt kerget tõusu. Korterite keskmine müügihinna kasv on olnud 7,3 protsenti ning keskmine ruutmeetrihind on tõusnud 7,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Uusarendusi lisandub Pärnusse järjest juurde ja nende müügiaeg pikeneb, kuid kinnisvaraarendajate müügihinnad reageerivad ostjate nappusele tagasihoidlikult. Järelturu korterite hinda mõjutavad aktiivse ja tulemusliku korteriühistu olemasolu ja objekti korrektne dokumentatsioon. Huvi korterite vastu püsib aasta ringi.

Majade müügis on erinevalt korterituru aastaringsest aktiivsusest tunda veidi hooajalist erinevust. Maja ostuotsused langetatakse pigem kevadest hilissügiseni. Samas leiavad mereäärsed talukohad või linnalähedased suvilad uue omaniku ka talveperioodil.

Tagasi üles