Tallinna menukaimas elurajoonis on tekkinud korteripõud

Uusarendus Põhja-Tallinnas. Foto: Postimees/Scanpix

Põhja-Tallinn on viimastel aastatel olnud linna populaarseim elupiirkond ning nüüd on seal kätte jõudnud hetk, kus elamispindadest tuleb puudu.

Kui viimased aastad on Põhja-Tallinnas kui väga populaarses elupiirkonnas olnud kõige enam nõutud suuremad perekorterid, siis nüüd on ihaldatumaks objektiks kujunenud väiksemad korterid, kirjutab kutseline maakler Marina Hodus Uus Maa Kinnisvarabüroo blogis.

Kõige enam otsitakse ühe- ja kahetoalisi, eelistatult vaiksemas kohas ja väiksemas või huvitavamas majas asuvaid kortereid. Väga hästi lähevad Kalamajas ja Pelgulinnas asuvad kuni 25 ruutmeetri suurused ja kuni 50 000 eurot maksvad korterid.

Tõsi, ideaalseid väikeseid kortereid Pelgulinnas ja Kalamajas väga palju ei liigu. Tihti on pakutavad halvas seisukorras, asudes majades, mis on unarusse jäänud. Kõige kauem läheb müügiga just kehvas majas asuva korteriga, mille puhul on hinnaeeskujuks olnud mõni samas piirkonnas olev korralik korter heas seisus majas.

Kui korter on hea ja maja korda tehtud, siis läheb müük kiiresti. Selliste korterite ostjaks on tihti investor, kellel ei ole vaja võtta laenu ning tehing toimub kiiresti. Samuti on nõutud isikupärased korterid, kus siseviimistlus on kooskõlas maja vanuse ja ümbrusega.

Kuigi üldiselt kehtib põhimõte, et kui hind vastab turutasemele, leiab ostja nii väike kui suur korter, on viimaste puhul murelapseks osutunud suured kolmetoalised, enamasti üle 100-ruutmeetrised korterid, mille pakkumisi on kõige rohkem. Tihti paiknevad need uutes majades, jäädes hinnavahemikku 180 000 – 225 000 eurot. See on just selline hinnapiir, kus noored laenu ei saa. Ja kui saavad, siis valivad nad pigem neljatoalise korteri, mis on kas veidi kallim või isegi samas hinnaklassis.

Vahemärkusena olgu öeldud, et hoogne suurte korterite rajamine arendustes on seotud parkimisega. Kinnistu suurus määrab, mitu parkimiskohta saab maja juurde tekitada ja sellest sõltub korterite arv.

Nagu üldiselt, nii finantseeritakse ka enamik Põhja-Tallinna tehinguid panga abil, ca 75 protsenti kõigist korterimüükidest. Nagu juba enne mainitud, on ülejäänud 25 protsendi seas hulk tehinguid investorite poolt, kes kasutavad omavahendeid.

Paljud ostjad tulevad üürikorteritest. Pangad annavad headel tingimustel laenu ja inimesed eelistavad pigem osta kui üürida. Kliendid on aga väga teadlikud ja otsusega ei kiirusta. Kõik huvipakkuv vaadatakse üle ja alles siis tehakse otsus.

Kokkuvõtteks - kinnisvaraturg on stabiilne ja ostjale orienteeritud; pakkumiste hulk on suur nii vanade kui uute korterite hulgas ning pangad annavad vastutustundlikult laenu ja intressid on head. Kõik see kokku loob rahuliku ja soodsa olukorra ostja jaoks, sest tal on valikut ja aega tutvuda kõikide pakkumistega, tundmata hirmu, et homme võidakse huvipakkuv korter eest ära osta.