Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kümme salakavalat asja, mis teevad sind näiliselt näljaseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: PantherMedia / Scanpix

Mõnikord on täiesti normaalne, et toit on nauding, aga tuleb teha vahet olukorral, kus sa oled päriselt näljane ja olukorral, kui su keha tahab lihtsalt midagi head ja maitsvat. 

Regulaarselt ainult oma isudest lähtuvalt süües võib kaal märkamatult tõusma hakata. Sellepärast tuleb mõelda enne, kui sa sööma asud, kas äkki on tegemist mõne järgneva olukorraga, kus sa tegelikult ei olegi päriselt näljane.

  1. Sa oled väga pingsalt millegi üle mõelnud. Näiteks, kui sa oled töö juures pingsalt millegi üle mõelnud, siis su ajul võivad energiavarud otsa saada, olenemata sellest, mis su kõhus toimub. Kõige parem oleks pärast seda teha kehaga trenni, et suhkrud jõuaksid taas vereringesse ja sealt otse ajju, mis peatab järku tekkinud näljatunde.
  2. Sa teed söögi ajal mitut asja korraga. Sa peaksid täielikult keskenduma söömisele, mis tähendab, et söögi ajal pane oma telefon või raamat käest ning nuusuta, tunneta ja naudi igat ampsu. Kuna toit saadab sulle alles 20 minuti pärast kõhust signaali, et nüüd aitab, siis peaksime sööma võimalikult aeglaselt. Kui me teeme söögi ajal mitut asja korraga, siis võib väga kergesti ennast üle süüa.
  3. Sa vaatad samal ajal kurba või märulifilmi. Uuringud on näidanud, et kaadrite kiire vahetumine paneb inimesi rohkem snäkke sööma ja väga kerge on ennast niiviisi üle süüa.
  4. Sa näed midagi maitsvat. Inimesed on niimoodi loodud et, kui me näeme midagi maitsvat, siis me automaatselt tahaksime seda süüa. See on ellujäämise mehhanism küttide ja korilaste ajast.
  5. Kellaeg ütleb, et sa peaksid sööma. Kuskil keegi kunagi avastas, et inimene peaks sööma kolm korda päevas. Samas ei ole mitte mingit mõtet sundida ennast suurt õhtusööki sööma, kui sa oled terve päev midagi näksinud ja tegelikult ei ole näljane. Sama kehtib hommikul, lase oma kehal rahulikult ärgata ja alles siis söö hommikusööki.
  6. Sa oled alkoholi joonud. Alkohol sisaldab palju kaloreid, aga tõstab söögiisu ja vähendab enesekontrolli, mistõttu tundubki, et keset ööd on sul kõht tühi ja tahaks midagi näksida.
  7. Su kodu on segamini. Mida rohkem segamini on köök, seda rohkem pidavat inimene sööma. Veel üks põhjus, miks nõud ära pesta ja köögikapid puhtana hoida.
  8. Sa ei ole piisavalt vett joonud. Iga toidu sees on natukene vett ja vahepeal, kui sa tegelikult vajad vett, siis sa haarad toidu järele. Sellepärast on tark kogu aeg vett juua, et kehal ei tekiks segadust.  
  9. Sa oled väsinud ja stressis. Magusa söömisega vabastab keha dopamiini, mis tekitab hetkelise heaolutunde. Kui su dopamiini tase on madal, siis proovi seda tõsta näiteks hea muusikaga, mitte hea toiduga, sest sa võid ennast muidu üle süüa.
  10. Sa sõid juba midagi «halba» täna. Kui sa oled päeval oma dieeti rikkunud, siis on lihtne mõelda, et see päev on juba halvasti läinud ja lubada endale veel midagi mitte niivõrd tervislikku. Tegelikult on nii  et, kui sa oled päriselt näljane, siis oled sa valmis sööma isegi kõige tervislikumat toitu, sest see täidab su kõhtu. Miks siis haarata nälja korral magustoidu järele, mis sisaldab mitu korda rohkem kaloreid?
Tagasi üles