/nginx/o/2010/09/24/437997t1hdf62.jpg)
Kõrvitsast saab teha maitsvaid salateid, küpsetisi ja suppe. Kõrvitsaseemned jäävad inimestel tihtipeale aga tähelepanuta ja need lendavad prügikasti. Tegelikult on kõrvitsaseemned aga söömiseks väga kasulikud.
Mida teha kõrvitsaseemnetega?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kasulikumad on kõrvitsaseemned, mis on kuivatatud päikese käes. Teine võimalus on neid koos põnevate maitseainetega röstida.
Kõige lihtsam on panna kõrvitsaseemned ahjuplaadile, piserdada neile veidike oliiviõli ja maitsestada soolaga. Seemneid tuleks küpsetada 200 kraadises ahjus umbes pool tundi. Kes armastab vürtse, võib kõrvitsaseemnetele lisada ka näiteks tšillit.
Magusasõbrad võivad valmistada magusaid kõrvitsaseemneid kaneeli ja muskaatpähkliga. Kolme tassitäie kõrvitsaseemnete röstimiseks on vaja üht munavalget, üht supilusikatäit vett, 50 g pruuni suhkrut, üht supilusikatäit kaneeli, näpuotsatäit soola ja üht teelusikatäit jahvatatud muskaatpähklit.
Vahusta munavalge veega ja lisa maitseained. Kata ahjuplaadil olevad seemned munaseguga. Rösti kõrvitsaseemneid 200 kraadises ahjus umbes pool tundi. Et seemned jääksid eriti krõbedad, sega neid ahjus iga kümne minuti tagant.