Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Maale elama asumine pole enam pelgalt sõnakõlks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Ave Kuut
Copy
Foto: Arco Vara

Maakodude ostusoove laekub kinnisvaramaakleritele üha rohkem, kuid nõudlust on keeruline rahuldada, sest pole piisavalt sobivaid kinnistuid, kirjutab Arco Vara Viljandi piirkonna maakler Ave Kuut.

Aastaid ei tundnud inimesed huvi kaugemates maapiirkondades asuva kinnisvara järele, põhiliseks põhjuseks tööpuudus ja kehv taristu – lasteaiad, koolid ja kauplused kaugel, teed lagunenud, ühistransport pea olematu jne.

Nüüd, kus elujärg on paranenud, hakkavad privaatsed maamajad jälle hinda tõusma, kuid pakkumises on enamasti kas üksnes vundamendiga või siis väga lagunenud talukohad. Need kinnistud on kurvaks näiteks, miks ei tohiks lasta majadel lihtsalt amortiseeruda. Kui eluase jääb tühjaks siis tuleks see võimalikult kiiresti uuele omanikule müüa, et elu selles paigas jääks kestma.

Uued tulijad on noored

Maale soovivad elama asuda järjest nooremad inimesed. Kui paar aastat tagasi olid valdav enamus vanuses 30+, siis hetkel otsivad maakodusid juba kahekümnendates eluaastates noored. Hinnatakse võimalust kasvatada oma aed- ja köögivilju, soovitakse pidada koduloomi. Eelistatud on vähemalt 1-2 hektari suuruse maalapiga privaatne maakoht, aga oluline on ka taristu olemasolu.

Suuremal osal huvilistest on olemas omafinantseering, sageli töötab üks pereliikmetest välisriigis, mis võimaldab edaspidise ehitustegevuse rahastamist ja hiljem ka paikseks jäämist.

Tendentsina võib veel välja tuua, et maamaja ostjad ei soovi enam suuri laene võtta, laenu osas käitutakse kaunis ettevaatlikult.

Uue trendina on lisandunud järelmaks otse omanikule. Maksimaalne ostusumma on järelmaksu puhul 35 000 – 50 000 eurot ja tasumisperiood 10 aastat. Taoline variant muutus aktuaalseks, kui pangad ei andnud enam nii kergelt maakohtade soetamiseks laenu.

Nüüdseks on pangad taas järeleandlikumaks muutunud ja kui maja on võimalik kindlustada, on üldjuhul võimalik ka laenu saada.

Palju loeb siin muidugi maja seisukord ja kas ostjal on parendusteks säästud olemas. Tihti on oluline, et majas oleks siiski võimalik koheselt sees elada ja tasapisi remonttöid teha.

Samas on ka neid ostjaid, kes otsivad just vana kinnistut, olulisimaks on nende jaoks privaatsus ja kõrghaljastus, mis uuematel elamumaakruntidel sageli puudub. Hoone ise võib sellisel juhul minna lammutamisele.

Kevadeti otsitakse rohkem suvekodusid, aga üldjuhul siiski aastaringseks elamiseks kõlblikke maju.

Miks inimesed peaks maakodu müüma?

Maal kohtab inimesi, kelle suhtumises on palju käegalöömist – kes siia maale ikka kolida tahab? Ometi on iga päevaga maale soovijaid üha rohkem, kuid tihti tabab neid kurb tõdemus, et nende unistustele vastavat kohta ei ole. Nad näevad maju reaalselt tühjana seismas, aga müüki hooned ei jõua.

Kasutuna seisev maja tuleks kiiresti müüa, sest see hakkab amortiseeruma ja langeb kergelt vandaalide ohvriks, mille tulemusena vara väärtus langeb. On valdu, kes siinjuures appi tulevad ja aitavad tühjalt seisva maja omaniku välja selgitada ja toetavad igati, et tühi õu taas naerust rõkkaks. Järjest enam toetavad vallad ka finantsiliselt vanade majade taastamist. See aga eeldab üldjuhul, et oled olnud vähemalt aasta alaline elanik.

Müümine ise ei ole ju keeruline. Kes ise müügiga mingil põhjusel ei taha tegeleda, sellel soovitan appi võtta asjatundliku maakleri, kes aitab ostu-müügitehinguni jõuda. Maakler aitab vajadusel hindamisakti tellimisel või muu dokumentatsiooni vormistamisel.

Seoses uue ehitusseadusega muutusid pankade nõuded dokumentidele. Tasub üle vaadata kasutusloa ja servituutide olemasolu. Samuti, kas kõik juurdeehitised on registrisse kantud.

Maakleritel on üldjuhul neis tegevustes tunduvalt kergem orienteeruda, kuna nad puutuvad ametialaselt nende probleemide lahendamisega pidevalt kokku.

Tagasi üles