Veidraid fakte veinist, mida sa varem ei teadnud

Foto: SCANPIX

Vahel tuleb ette seltskondlikke üritusi, kus kõik on võõrad ja ei tea, millest rääkida. Järgmine kord, kui satud sellisesse olukorda, viska õhku mõni alljärgnevatest väidetest ja jututeemat jätkub kauemaks.

Mitte kõik veinid pole vegan. Mõni vein läbib filtreerimisprotsessi, milles kasutatakse loomseid tooteid nagu näiteks želatiini, kirjutab Pure Wow.

Müügil on veinimaitseline Kit Kat. Seda saab osta vaid Jaapanist ja Amazoni veebipoest. 

Itaalias on tasuta 24-tunnine veinipurskkaev. See on värskelt avatud.

«Terviseks» joomine sai alguse antiikses Kreekas. Kombekohaselt jõi võõrustaja esimese klaasi veini tõestamaks oma külalistele, et ta ei kavatse neid mürgitada.

Saia röstimine sai aga alguse antiiksest Roomast. Roomalsed panid veinipokaali sisse tükikese röstitud leiba, et leevendada selle liigset happelisust.

Maailma vanim pudel veini on väga vana. Täpsemalt pärineb see aastast 325 pKr ja on välja pandud Saksamaal muuseumis Speyer.

Hammurapi koodeksis (18. saj eKr) oli seadus ka veini kohta. Petturlikke veinimüüjaid pidi karistama jõkke uputamisega.

Naised on paremad sommeljeed. Seda seetõttu, et veini maitsmine põhineb peamiselt haistmismeelel ja naistel (eriti fertiilses eas) on haistmine parem kui meestel. 

Kõik veinid ei lähe ajaga paremaks. Tegelikult tuleks 90 protsenti veinidest aasta jooksul pärast tootmist ära tarbida. 

Oenophobia (hirm veini ees) on päriselt olemas.