Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Põhja-Tallinna tööstusalad on tõelised arenduspärlid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Arco Vara

Ajaloolised Põhja-Tallinna tööstusalad muutuvad hinnatud kaubandus- ja vabaajakeskusteks, tuues piirkonda uue elukvaliteedi, kirjutab Arco Vara äripindade maakler Reimo Simsalu

Endiste tööstuspiirkondade kasutusotstarbe muutumine toimub mitmel põhjusel. Olulist rolli mängib selles logistika, sest suurte veokitega pole kesklinnas mõistlik ega ka võimalik liigelda. Teisalt on vanad tootmishooned sageli lootusetult amortiseerunud ja otstarbekam on ehitada uued pinnad. Seetõttu kolivad tootmisettevõtted kesklinnast pigem Tallinna ringtee äärde, metalliettevõtted aga koonduvad Peterburi- ja Vana-Narva maantee kanti, kus tootmispindade rajamise või üürimise põhjuseks on tihti tööjõu lähedus.

Vanad tööstusalad muudetakse kaubandus- ja vabaajakeskusteks ning korteriarendusteks loomulikult ka linnakodanike elustiilist ja eluasemenõudlusest tingituna, kuna linnapilt on aastatega oluliselt muutunud. Tallinn laieneb kogu aeg ja kunagised äärelinnad on nüüdseks saanud kesksema tähenduse. Tasub meenutada, et näiteks Nõmme, mis kunagi oli suvilarajoon väljaspool Tallinna, on täna pealinna lahutamatu osa.

Vanade tehaste uus nägu

Fakti, et endiste tööstusalade tuunimisel on jumet, kinnitavad mitmed teostunud ja oma järge ootavad projektid. Põhja-Tallinnas asuva Telliskivi loomelinnaku edulugu tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal.1870. aastatel ehitatud Balti raudtee taristu teenindusettevõte, tuntud ka Kalinini tehasena, on kiiresti muutunud nõutud vaba aja veetmise paigaks nii kohalike kui turistide hulgas.

Peatselt avatav Arsenali keskus on hea näide sellest, kuidas kunagine Eesti oma relvatehas Tallinna Arsenal ärkab taas uuele elule. Ka Noblessneri laevatehas, kus sada aastat tagasi valmistati allveelaevu, on kujunemas vabaaja veetmise keskuseks. Alale on planeeritud veel mitmed kortermajad, lisaks ruume erinevatele nišiäridele juba tegutseva Loomemaja kõrval.

Piirkonda jääb veel Balti manufaktuuri tehas, mille ehitamist alustati 1898. aastal kohalike saksa töösturite eestvõttel, et rahuldada avanenud Venemaa turu tekstiili nõudmisi. Tehase alale on juba detailplaneering kehtestatud ja oodata on mahukat arendust. Mullu 150 juubelit pidanud Franz Krulli nimelise masinatehase territooriumi kasutamisega on ka omanikul suured plaanid.

Põhja-Tallinna tööstusalade uuenemine on põnev protsess ja väga tahaks loota, et selle käigus osatakse säilitada ka elemente põnevatest ajaloolistest tehasehoonetest ning tootmisvahenditest – on ju see piirkond andnud pika aja jooksul tuhandetele linnakodanikele tööd ja leiba. 

Tagasi üles