Eestis pakutakse müügiks järjest vähem kodusid

Kortermaja. Foto: Postimees/Scanpix

Kinnisvaraportaali KV.EE statistikast selgub, et elamispindu jõuab turule järjest vähem, pakkumiste arv hakkas kokku kuivama selle aasta augustis.

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks näitab 84,9 punkti taset ehk aastatagusest 3,7 protsenti enam. Võrreldes korterite ostu-müügitehingute keskmise hinna seitsmeprotsendilise kerkimisega on see tagasihoidlik tulemus.

Elamispindade müügipakkumiste keskmise hinnatõusu kõrval on pakkumiste arv vähenemas. Elamispindade pakkumine alustas suurenemist 2015. aasta lõpul ja kerkis kuni 2016. aasta kevadeni. Sellele järgnes stabiilne pakkumiste arvu periood. Alates augustist on elamispindade müügipakkumisi vähemaks jäänud. Teisisõnu on konkurents kinnisvaramüüjate vahel leevenemas.

«Pakkumiste vähenemise taga on piirkondlikult pealinnast eemale jäävad maakonnad, kus elamispindade turg on jalule tõusnud. Suurenenud tehingute arv on paremad pakkumised turult riisunud,» ütleb KV.EE juht Tarvo Teslon. 

Viimase paari kuu jooksul on portaalis mõnevõrra vähenenud ka Tallinna elamispindade pakkumine. Tallinna korterite müügipakkumiste arvu vähenemise taga on uute korteriarenduste turule tulemise aeglustumine. Uute projektide arvu vähenemise taga ei ole mitte arendajate kartus ega arvamus, et ostjad uusi kortereid enam ei tahaks. Pigem on uute arendusprojektide lisandumise vähenemise taga asjaolu, et uued projektid jäävad linnavalitsusse toppama ega liigu seal asutuses piisava tempoga ehitusloa saamise suunas. «Arendusprojektide vähenemine ehk uute korterite pakkumiste arvu mõningane kokkukuivamine vähendab elamispindade kogupakkumist, sest enamasti toob uue korteri ostja pakkumisse oma vana korteri,» selgitas Teslon.