Ehitusteaduskonna energiatõhususe lektor Anti Hamburg kirjutab TKTK blogis ökomajadest ja sellest, et ökomaja ei tähenda ainult ökoloogilistest materjalidest ehitatud maja.
Ökomaja ei tähenda ilmtingimata savikrohviga kaetud põhumaja
Hamburgi sõnul seostub inimestele sõnaga ökoloogiline eelkõige taastuv ja jätkusuutlik: «Peamine lähtekoht peaks olema see, et ökoloogiline jalajälg, mis maja ehitamisega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne.»
Hamburgi hinnangul peaksid ökomajad ehituse seisukohalt olema tehtud taaskasutatavast materjalist – kui hoone ükskord lammutatakse, siis selle jääkprodukti on võimalik taaskasutada. Kõiki ehitusmaterjale ei ole tema sõnul aga siiski võimalik taaskasutada.
«Siinkohal ilmneb ka probleem, et nii Eestis kui ka Euroopas ei ole praegu kokku lepitud mõõdikuid, milline materjal on ökoloogiline ning milline on tema keskkonnamõju. Kui tahame hoone soojustamisel kasutada soojustusmaterjali, mis on küll ökoloogiline, siis peaksime ka küsima, kui palju on selle materjali tootmiseks energiat kulutatud. Energiatõhus ei pruugi olla kasulik keskkonna seisukohalt laiemalt,» selgitab ta.
Ökomaja ei ole ainult ökoloogilistest materjalidest ehitatud maja
Hamburgi sõnul seostub inimestel sõnaga «ökomaja» eelarvamuslik seisukoht, et tegu on hoonega, mis on ehitatud põhust ja kaetud savikrohviga.
«Keskkonnamõju seisukohalt on palju muid aspekte, mida peaks kaaluma lisaks sellele, et maja on ehitatud ökoloogilistest materjalidest. Arvestada tuleks seda, milline on maja asukoht päikese suhtes, kui palju kasutatakse taastuvenergiat, näiteks päikesepaneele. Siinkohal tekib jällegi olukord, et me võime Euroopas päikesepaneele küll ökomeelselt kasutada, kuid me ei tea, kui palju on näiteks Hiinas nende tootmiseks energiat kasutatud,» selgitab ta.
Samuti võib mehe sõnul ilmneda olukord, kus nn ökomaterjale tellitakse mujalt riikidest – nii saadakse küll ökomaterjalid, kuid ei arvestata, kui palju energiat kulub transportimiseks ja see enam ei ole väga roheline mõtteviis.
Hamburg soovitab alati mõelda selle üle, kas ökoloogiline on ka ökonoomne ja kes selle vahe kinni maksab. «Kui asi ei ole sisuliselt ökonoomne, siis võib ka ökoloogiline jalajälg olla lõppkokkuvõttes suurem.»
Mehe sõnul nõudlus ökomajade järgi kindlasti kasvab, sest inimesed on muutunud keskkonnateadlikumaks. «Kui aga tellida endale ökomaja, siis peaks tellija endale selgeks tegema, mis on täpselt selle maja kontseptsioon, mida pakutakse,» on Hamburg seisukohal.