Kasulik teada: milline puit sobib kõige paremini kütmiseks

Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Küttepuid on mõistlik osta juba kevadel, et need jõuaksid sügiseks korralikult ära kuivada. Neil, kes küttematerjali varumisega aga hilja peale jäid, tasub pigem kuivi, mitte märgi küttepuid osta. 

Küttepuu juures tuleb kindlasti jälgida niiskuse taset, mis peaks jääma alla 20 protsendi – sel juhul on küttepuu kasutegur kõige suurem.

Küttepuud, mille niiskustegur on alla 20 protsendi, põlevad kõige efektiivsemalt ja nende kütteväärtus on kõige suurem. Liigniisked küttepuud ei sütti ega põle piisavalt hästi, sest niiskuse aurustumisel kulub suur osa eralduvast soojusest. Aurustunud vesi koos suitsuga moodustab korstnasse ja küttekehadele pigi, mis võib süttida ja tekitada varalist kahju.

Kindlasti ei tasu küttepuude põlemisel tekkinud gaasi teekonda siibriga liialt piirata, kuna see põhjustab samuti tahma ja pigi teket. Säästlikum viis on kütta kuivade puudega ning vajaduse korral tuua küttepuud üks päev enne kütmist tuppa, et vabaneda liigsest niiskusest.

Kõige suurema kütteväärtusega on saar ja kask. Järgnevad okaspuud ning haab ja lepp. Kuna küttepuudest on saar ja kask kõige suurema energiasisaldusega, tasub neid kütta näiteks koos lepaga. Kuna kasest eraldub palju tõrva, ei ole teda mõistlik kütta eraldi. Okaspuid tuleks kütta aga kinnises küttekoldes, sest põledes võib lennata sädemeid.

Kindlasti ei tohi ahjus põletada erinevaid jäätmeid (ehitusjäätmeid, kilekotid, vana mööbel jt), sest need eritavad põlemisel mürgiseid gaase, mis on kahjulikud keskkonnale ja inimeste hingamisteedele.

Allikas: Küttepuud24.com