Eestlastel oleks aeg hakata ehitama puidust korrusmaju

Eestlaste ehitatud puidust ärihoone Rootsis. Foto: EstNor

Puidust kortermajade ning büroohoonete ehitamine muutub maailmas üha populaarsemaks, pakkudes Eesti majatehastele võimalust arendada eksporti nii ehituselementide kui ka nende juurde kuuluvate inseneri- ja arhitektitööde näol. Ometigi võiks puithoonete eksportimise kõrval ka Eestis puitu ehitusmaterjalina julgemalt kasutada. 

Kümnendat korda toimuva rahvusvahelise puitarhitektuuri ja –inseneeria konverentsi “Puit – homse elukeskkonna võti” fookuses on puidust korrushoonete ehitamine. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul kerkivad maailmas üha kõrgemad puidust ehitised, mis tähendab Eesti ettevõtjatele võimalust arendada eksporti nii ehituselementide kui ka nende juurde kuuluvate inseneri- ja arhitektitööde näol. “Metsarikka ja tugeva ehitussektoriga riigina peaksime enam tähelepanu pöörama puidu innovaatilistele kasutusviisidele, see tähendab nii korruselamute kui ka büroohoonete kandekonstruktsioonides.

Eestlaste ehitatud 14-korruseline puithoone Norras sai vaid veidi üle aasta kanda maailma kõrgeima puitehitise tiitlit, kuid on tänaseks troonilt tõugatud kanadalaste 18-korruselise elamu poolt,” selgitas Välja ning lisas, et maailmas on lahti läinud nii-öelda võistlus, kes suudab kõige kõrgema puidust korrushoone ehitada. Inspireerimaks Eesti arhitekte ning ehitusettevõtjaid võimalusest kinni haarama, keskendub suur osa konverentsist just puidust korrushoonete ehitamisele. 

Võimalusi jagub

Puidust korrushoonete ehitamiseks on juba täna mitmeid võimalusi – näiteks ristkihtliimpuidust ning puitbetoon hübriidist konstruktsioonidel põhinevate majade ehitamine. Konverentsi ühe peaesinejana astub üles Suurbritannia arhitekt Stefan Mannewitz, kelle silmapaistvamaks saavutuseks on Euroopa ühe esimese ristkihtliimpuidust kortermaja Bridport House projekteerimine Inglismaal. “Londoni kontekstis võimaldas antud lahenduse kasutamine lisaks keskkonnasäästule ka rahalist säästu, kuna ristkihtliimpuidust korrushoonete püstitamine on märksa kiirem. Ehitise püstitusaeg on oluline eriti suurlinna kontekstis, kus kitsastes oludes puudub võimalus ehituselementide ladustamiseks – puidust elemente see-eest saab ilma ooteajata järjest monteerida ehk elemendid lähevad ehitusplatsile saabudes koheselt käiku,” lausus Välja. Lisaks astub konverentsil ettekandega üles Soome arhitekt Anssi Lassila, kes on ehitanud 2015. aastal valminud naaberriigi esimese kaheksakorruselise puidust kortermaja.

Lisaks ristkihtliimpuidust korrusmajade ehitamisele tutvustab Saksamaal ja Austrias tegutsev insener Rainer Strauch puitbetoon hübriidist korrusmajade tehnoloogiat, mida tuntakse ka kui LifeCycle Tower ehitussüsteemina. “LCT süsteem on seni üks maailma kõige keskkonnasäästlikumaid kõrghoonete ehituslahendusi – kasutades LCT süsteemi on võimalik vähendada CO2 emissiooni võrreldes betoonkonstruktsioonmajadega suisa 90% lühendades seejuures ka ehitusaega 50% võrra,” kinnitas Strauch ning lisas, et kuna tänane ehitussektor on üle maailma vastutav ligikaudu 40% maailma energia, CO2 ning maavarade kasutamise eest, on oluline ka ehituses keskenduda jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisele. 

Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi sõnul näitab viimastel aastatel toimunud arenguhüpe, et puit on uus betoon. “Puit kannab endas ajastutepikkuseid traditsioone ning väärtuseid, samas saab seda edukalt kombineerida teiste ehitusmaterjalidega, luues ajakohase, stiilse ja tervisliku sisekliimaga ehitise. Arvestades põhjamaise puidu tugevusomadusi, on puit suurepärane valik ka kõrghoonete ehitamiseks,” lausus Välja, lootes, et puidust korrushoonete ehitamine muutub populaaremaks ka Eestis.

Rahvusvaheline puitarhitektuuri ja –inseneeria konverents “Puit – homse elukeskkonna võti” toimub 9.-10. novembril Kultuurikatlas.