Ettevaatust kodu müümisel järelmaksuga!

Foto: Arco Vara

Viimasel ajal võib täheldada maal ja väikeasulates trendi, kus kinnisvara soetatakse otse müüjalt järelmaksuga. Enim on tegu maamajadega, aga esineb ka tühjaks jäänud korteritega tehinguid, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.

Paraku kätkeb taoline järelmaksuga kinnistute müümine mitmeid ohte. Valdav enamus müüjaid on pensionärid, kel puuduvad teadmised kinnisvaraturust ja kes väga kergeusklikult usaldavad ostjaid. Müüjad ei mõista, et ostjad soovivad neilt kinnisvara osta järelmaksuga, kuna neil puudub võimalus saada ametlikult laenu. See fakt peaks aga müüjad muutma ettevaatlikuks ja sundima probleemide ennetamiseks pöörduma maakleri, juristi või notari poole.

Notarid selgitavad müüjale väga põhjalikult riske, mis on seotud kinnisvaratehingutega ja see on põhjuseks, miks järelmaksuga ostja notarisse tehingut kinnitama ei torma. Pigem püütakse müüjale mulje jätta, et notariaalse lepingu sõlmimine on tülikas ning kallis. Inimene, kes soovib väga, et maja või korter tühjalt ei seisaks ja võimalik oleks ka igakuist lisatulu teenida,  jääb tihti kõigega nõusse, peaasi, et ostja kuhugi ei kaoks. Kahjuks on tulemuseks sageli tõsiasi, et ostja mõne aja pärast kaob ja kokkuleppest kinni ei pea.

Kurb näide otse elust

Toon lihtsa näite elust enesest, kus tore ja heatahtlik memmeke, kel majapidamine üle jõu käis, usaldas oma maja noore pere hoolde, kes kolme lapsega majja sisse kolis. Ostu-müügi kohta ei koostatud mingisugust paberit, sõlmiti suusõnaline kokkulepe, et müügihind on 10 000 eurot ja igakuine makse 350 eurot kuus.

Lisaks vahetab uus peremees katuse ja toob majja sisse kanalisatsiooni ja vee ning seda nii-öelda tagatiseks – juhul kui ostjad mingi aja pärast maja ostust loobuma peaks, saaks vanainimene igakuisele tasule kompensatsiooniks ka maja parendused. Tehingu tegelik tulemus oli see, et pere elas majas ühe talve, kütteks kasutati maja välisvoodrit ja hoone seisukord oli pärast puukostjaid katastroofiline.

Järelmaksuga ostjate tausta on selliste probleemide vältimiseks vaja kohe kindlasti kontrollida. Oluline on välja selgitada, miks ei kasutata ostu finantseerimiseks finantsasutuste teenuseid. Täna on enamus panku valmis laenu väljastama ja näiteks Kredex rahastab ka maakohtades majade renoveerimist.

Notariaalne leping hoiab halvema eemal

Kui müüja kinnisvara soetab järelmaksuga mõni naaber või pereliige, keda hästi tuntakse, siis võib olla selline omavaheline kokkulepe õigustatud ja probleeme kerkib tõenäoliselt üles palju vähem. Kuid ka selliste tehingute puhul on siiski soovitav see vormistada notariaalselt. Nii on kaitstud tehingu mõlemad pooled. Kuigi omanikuvahetus toimub alles siis, kui kogu kokkulepitud summa on tasutud, tehakse kinnistusraamatusse märge  lepingu kohta ja omanik ei saa tehingut sõlmida kolmandate osapooltega.

Kinnisvara müüja peab ka mõistma, et kui on valduse kasutamise õiguse ostjale üle andnud, siis tekivad valduse kasutajal omad õigused ja seadus näeb just teda nõrgema poolena ning kaitseb tema huve. Sellegi pärast on soovitav kokkulepped vormistada notariaalselt ja fikseerida, millised õigused on müüjal ja millised kohustused ostjal ja kes tagab, et mõlema poole huvid oleks parimal viisil kaitstud. 

Seadus ei keela järelmaksuga vara võõrandamist. Siiski tasub ennetada hilisemaid probleeme ja küsida enne nõu kinnivaramaaklerilt, juristilt või notarilt. Iga tehing tuleks vormistada notariaalselt tagamaks mõlema osapoole õigused. Lepingusse märkida ka lepingu taganemisega kaasnevad kohustused.