Rootsi värv (rootsi keeles slamfärg) on Rootsis vanim ja ka kõige rohkem kasutatav värvitüüp. Tavaliselt mõeldakse selle all punast värvi, aga tegelikult võib Rootsi värv esineda ka teistes värvitoonides.
Huvitav teada: Rootsi värvi majad ei pea tingimata olema punased
Punast värvi kasutati 17. ja 18. sajandil peamiselt kõrgema seisuse majadel, 19. sajandil muutus see eelkõige talumajade värviks. Valgete nurkadega punane maja sai 20. saj. alguses Rootsi sümboliks ja punase värvi kasutamine saavutas tollal ka kõrgpunkti.
Punaseks värvitud puitmajad väljendasid jõukust ja ühiskondlikku staatust. Tollest ajast pärinevad punased tellishooned on sellesama stiili näited. Linnaametnikud andsid käsu peatänavate majade fassaadid punaseks võõbata enne kuninglike külaliste saabumist.
Eestisse saabus Rootsi värv koos Rootsi ajaga ja levis eelkõige just saartel ja Lääne-Eestis. Taluhooned värviti tavaliselt mitme talu peale talgute korras ja värvi keedeti korraga suures koguses. Nii säästeti raha ja elati ühtlasi ka sotsiaalst elu.
Rootsi värvi on tihtipeale nimetatud ka Faluni punaseks Faluni Stora Kopparbergi (Suure Vasemäe) kaevandusest saadava raudoksiidi tõttu ning seda on toodetud alates 1500 aastate keskpaigast maagi kaevandamise kõrvalsaadusena. See pigment on olnud traditsioonilise punase Rootsi värvi valmistamisel levinuim. Faluni punane ei tähista seega mitte punast Rootsi värvi, vaid punast pigmenti.
Rootsi värv koosneb rukki- või nisujahukliistrist, veest, raudvitriolist, pigmendist ja võimalikest linaõlilisanditest. Peamine värvi sideaine on kliister, mille valmistamiseks on traditsiooniliselt kasutatud rukkijahu ning tavaline oli ka kalamaksaõli, heeringasoolvee ja saartel kohati hülgerasva lisamine värvile.
Teistes toonides Rootsi värvi valmistamiseks võib kasutada erinevaid muld- ja mineraalpigmente. Heledate toonide puhul tuleb raudvitrioli asemel kasutada tsinkvitrioli, kuna raudvitriol võib põhjustada heledate värvide ebaühtlust. Tasub aga meeles pidada, et heledad Rootsi värvid on paraku vähem vastupidavamad kui tumedad.
Allikas: Säästva Renoveerimise Infokeskus