Nutikodu teeb elu mugavamaks ja aitab säästa raha

Foto: Nutikodu süsteemide tootja JUNG

Kui veel kümme aastat tagasi olid robottolmuimejad ning nutikad kütte- või ventilatsioonisüsteemid ülieksklusiivsed, siis nüüd on need paljudel inimestel iga päev kasutuses. Ehk võib üsna pea näha kodudes ka sööginõusid koristavaid roboteid. 

Tallinna Tehnikakõrgkooli õppeprorektori Lauri Peetrimäe hinnangul tähendab nutikas maja sellist hoonet, kus on kasutusel tehnilised süsteemid, mis on inimese poolt loodud ja programmeeritud tegema selliseid asju, mis inimese enda tehtuna oleksid ebatäpsemad.

Mehe sõnul on lihtsamatest nutimaja süsteemidest inimestel igapäevaselt kasutusel näiteks suitsuandur (see on lausa kohustuslik), valvesüsteem või liikumisanduriga õuevalgustus. «Tavapärane ettekujutus on see, et «tarku süsteeme» rakendades jääb inimesele võimalus neid süsteeme pidevalt reguleerida. Tehniliselt aga pannakse süsteemid paika, näiteks kontrollima temperatuuri, õhuniiskust või valgust. Eesmärk on see, et nad hoiavad teatud parameetreid ka alltingimuste muutudes (näiteks õues läheb külmemaks või pimedamaks). Seega mõte seisneb selles, et inimene just ei pea pidevalt midagi reguleerima, vaid automaatika teeb seda inimese eest ise.»

Nutikad süsteemid muudavad elu mugavamaks

Peetrimägi ütleb, et tehnoloogiad, mis nüüd on inimestel igapäevases kasutuses, olid veel kümme või viisteist aastat tagasi eksklusiivsed, kallid ja vähekasutatud. «Seda alates küttesüsteemide, ventilatsioonisüsteemi ja õhuniiskuse juhtimisest kuni väga keeruliste turva- ja meelelahutussüsteemideni välja,» selgitab Peetrimägi olukorra muutust nüüdisaegses kodumajapidamises. Tema sõnul saab need süsteemid jagada tinglikult kaheks – ühed, mis on suunatud inimeste mugavuse suurendamiseks, ja teised, mis on mõeldud majandusliku säästu tekitamiseks ning turvatunde suurendamiseks.

Näitena toob Peetrimägi küttesüsteemide funktsionaalsuse. «Tänapäevased küttesüsteemid on võimelised tundide lõikes temperatuuri hoidma ning võtma ühendust ka ilmateatega, et prognoosida oma süsteemi jaoks tingimuste muutust. Süsteem on võimeline, arvestades hoone soojusinertsi, vastavalt ilmaprognoosile juba ette hoone sisetemperatuuri reguleerima, vastavalt vajadusele siis kas alla või üles,» selgitab ta, lisades, et need võimalused annavad kokkuhoiu ka majanduslikult.

Robotiseeritus inimeste elus saab olema inimeste endi otsus

Peetrimägi hinnangul võib inimestel automatiseerituse osakaalu suurenedes tekkida küsimus, mil määral me laseme oma elu nii-öelda robotiseerida: «Robotite kohalolu inimeste elus on juba praegu lihtsamate seadmete puhul täheldatav ning see ei ole ammu enam utoopia sci-fi filmidest. Muruniiduk- ja tolmuimejarobotid ning automaatsed aknapesurid on igapäevane nähtus. Määravaks aga sedalaadi tehniliste seadmete kasutamisel saab see, kuidas inimene ehk tarbija neisse suhtub.»

Tema sõnul on iseniitev robot äärmiselt mugav ning aega ja energiat kokkuhoidev lahendus, kuid nõusid koristav robot-abiline võib mingil hetkel osutuda hoopis tülikaks. «Selge on see, et «automatiseeritud käed» on tööstuses tohutus arendamises ning võib olla täiesti kindel, et mingil kujul tuuakse see tulevikus ka tsiviilmaailma.»

Eestlased seostavad nutikodu eelkõige energia- ja kulutõhususega

Nutikodu süsteemide tootja JUNGi läbi viidud uuringust selgus, et kõige enam seostavad Eesti uuringus osalenud nutimaja või targa kodu terminit kulutõhusate süsteemide, energiasäästlikkuse, nutikate lahenduste ja tehnoloogiaga rikastatud kodudega. Läti vastajate jaoks seondub nutimaja ülekaalukalt enim automatiseeritud majade ja viimase tipptehnoloogiaga, Leedus uuringus osalenute jaoks aga samuti kulu- ja energiatõhususega.

Väljendeid nutimaja, tark maja või tark kodu on Eestis ja Leedus kuulnud vastavalt 87 ja 88 protsenti vastajatest, Lätis aga pisut vähem – 68 protsenti.

Nutikodu süsteemide tootja JUNGi esindaja Mark Meltsi sõnul annavad uuringutulemused kinnitust, et Balti riikide elanikud on üldjuhul nutikodu kontseptsioonist ja tootest kuulnud ning märksõnad, mis nutimajaga vastajatele seonduvad, tõestavad, et ettekujutus süsteemi võimalustest ja lahendustest on pigem hea.

Uuringu viis Eestis läbi Turu-uuringute AS, Leedus Spinter Research ning Lätis Berg Research koostöös Spinter Researchiga. Kokku osales uuringus ligi 2000 inimest vanuses 25-55.