Eesti rahvakalender: kas sina tead, miks vanad eestlased jõuludel aknad kinni katsid

Foto: Olaf Esna erakogu

Jõulud oli tähtis püha juba rahvakalendri järgi. Tähistab see ju talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Nagu iga teise rahvakalendri pühaga, seostusid ka sellega teatud uskumused, kombed ja rahvalaulud. 

Üheks uskumuseks oli näiteks see, et aknad tuli jõuludel kindlasti kinni katta. Põhjus selleks oli lihtne – nii ei saanud nimelt kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse vaadata. Eeskätt kardeti kuradit, vanapaganat, vaimusid, kui ka surnuid ja kodukäijaid. 

Lisaks aknate katmisele oli maagilisi tavasid jõuludel veel. Näiteks tuli jõuluööl või esimesel jõulupühal visata kaevu soola. See pidi nimelt surnuid peletama. Üldse oli soovitatav kaevu juurde öösel mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud.

Lõuna-Eestis pesti esimese jõulupüha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat. Kõik need abinõud aitasid hoida halbu vaime endast eemal.

Kaitseks kurja vastu joonistati riste. Rist tehti peaaegu kõigile esemetele, leivale, toitudele, loomadele ja viljale, samuti tööriistadele

Allikas: BERTA- Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.