Lugeja küsib: kes vastutab kortermaja hallitava seina eest?

Hallitav sein rikub mööbli ja tekitab allergiaid. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

«Olen terve elu elanud Mustamäel viiekordses paneelmajas. Hiljuti avastasin, et üks minu kodu seintest, mis on ühtlasi ka terve maja välissein, hallitab. Hallitus on enda alla võtnud ka mööbli ning tekitanud mul allergiaid. Kui näitasin seda korteriühistu esimehele, laiutas too käsi, et midagi pole teha, sest raha ei ole ja teised elanikud ei taha laenu võtta. Pean nüüd jälle hakkama toas remonti tegema, aga ausalt, ei näe sel kõigel mõtet, sest varsti sein jälle hallitab. Kuhu ma sellise murega pöörduma peaks?» küsis lugeja.

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi:

«Esmalt soovitan korteriomanikul ühistu juhtkonnale võimalikult täpselt oma mure ära selgitada: kindlam oleks teha seda kirjalikult, koos fotodega. Kui on tegemist probleemist tekkinud tervisekahjuga, võiks kirjale lisada ka arstide hinnangu. Ühistul tuleks sellisel juhul tellida asjatundlik ekspertiis, et täpselt kindlaks teha kahjustused, nende ulatus ja tekkepõhjused. Tihti võib n-ö silmaga nähtav murekoht (niiskuskahjustus vm) peita hoopis suuremat ja sügavamat probleemi, mida kindlaks teha saab vaid asjatundja. 

Ühistu ei tohi aga mingil juhul jääda passiivseks ja jätta korteriomanikku oma muredega üksi, sest üheks seadusest tulenevaks ülesandeks ongi maja hooldada ja remontida, et elanikel oleks selles turvaline ja mugav elada. Tuginedes tänasele kohtupraktikale võib korteriomanik vajalikud tööd ära teha ja hiljem nõuda arvete tasumist proportsionaalselt kõigilt teistelt omanikelt, kuid siinkohal on oluline tõestada, et tegemist on vajalike kulutusega. Seega on ülioluline, et ühistu nende teemadega tegeleb, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus omanikud hakkavad ise remonti tegema ja ühistul puudub igasugune ülevaade maja seisukorrast. Aktiivne inimene võib aga ise  teavitada oma olukorrast näiteks e-kirja teel ka teisi korteriomanikke, uurimaks, ehk maadleb keegi sama murega. Võimalik, et nii leiab teisigi korteriomanikke, kes maja renoveerimisest huvitatud, ning kui kvoorum koos, saab juba üheskoos ühistu üldkoosolekul maja renoveerimisplaanidega edasi minna.»