Väljakutse – nädal aega toitu ostmata

Foto: Kadri Raig

Toidublogija Kadri Raig võttis ette põneva väljakutse nädal aega poodi mitte minna, et vanemast toiduvarust köögikappides lahti saada ja vähem raisata. Jälgime, kuidas tal läks!

Järjekordselt oma kuivainete sahtlist midagi meeleheitlikult otsides (loomulikult oli otsitav kõige all) ja külmkapis poolikuid kastmepudeleid vaadates jõudsin otsusele, et midagi tuleb ette võtta. Mul on lihtsalt liiga palju poolikuid asju. Mõned neist seisavad juba aasta aega, mõned kaks (halloo, tapioca-pärlid). Samal ajal ei mahu mul asjad kuhugi ära. 

Mul ei ole mingit ostusõltuvust. Selles suhtes olen täiesti ebatüüpiline naine, et šoppamine tekitab minus pigem stressi, mitte ei maanda seda. Mulle meeldib küll ilusaid ja uusi asju omada, aga mõte sellest, et ma peaksin kümmet erinevat asja selga proovima tekitab mulle näiteks ainult halle juukseid. Kosmeetika puhul olen samuti suhteliselt tagasihoidlik. Seni kuni Bodyshopi poed olemas on, on kõik hästi ja mingite uute iluvidinate katsetamine ei ole kuidagi üldse minu rida. No ja nii ma käingi tavaliselt oma «vanade» riietega ja kasutan juba aastaid täpselt sama kulmupliiatsit.

Kui ma aga mõnda põnevasse toidupoodi või turule satun, siis on lood hoopis teised. Kui need juba on letil olemas, siis vajan ma kindlasti nii 80-protsendilist, 73-protsendilist kui ka 70-protsendilist šokolaadi. Mul on raudselt vaja amaranti, kinoad, bulgurit ja teist sorti kinoad. Ja see, et mul kodus on šokolaadi või kolmandat sorti kinoad, see ei ole minu jaoks poes mitte mingi vabandus – ega ma siis iga päev nii ägedasse toidupoodi satu, ega ju! 

Loomulikult teen ma võrreldes «tavalise» inimesega ka väga palju süüa. Vähemalt korra päevas teen kindlasti süüa ja vahel ka palju rohkem. Aga siiski see hulk (poolikuid) topse, pudeleid, purke, kotte ja karpe on üsna ebanormaalne ja ma otsustasin midagi ette võtta. 

Ma olen ka varem proovinud ikka võimalikult palju olemasolevat kasutusse võtta, aga mingil kummalisel põhjusel on mul ikka korraga kaks purki kappareid lahti. Niisiis – saagu nüüd mustvalgelt välja öeldud, et järgmisel nädalal mina toidupoodi ei lähe. Mu kodus on ilmselt nii palju toitu, et tegelikult oleks võimalik siin ilmselt ka kuu aega mitte nälga surra, aga nii ekstreemseks pole ehk minna tarvis, seega esialgu nädal. Vaatame, kui loominguliseks minema peab!

Ühtsuses peitub jõud ja kutsun sindki väljakutsega liituma. Ma loodan, et on ka mõistlikumaid inimesi, kellel pole kodus sellist toiduladu ja seda muret, et toitu vahel ära peab viskama. Kui sina see mõistlik inimene oled, siis käitu sama vastutustundlikult edasi! Kui aga oled minusarnane ja soovid end natuke parandada, siis tegin üksteise toetamiseks Facebooki ka eventi, kus saame oma muresid ja rõõme jagada. Ette mõeldes tundub mulle näiteks keeruline ilma munata kooki küpsetada, aga muidu tundub see nädal aega igati tehtav.