Korteri üürileandmine: kas välismaalaselt saab küsida kõrgemat üürihinda

Pilt on illustratiivne. Kortermaja Mäepealse tänaval. Foto: Erik Prozes

Sageli eeldavad üürileandjad, et välismaalased on kohalikest jõukamad ning nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda, kirjutab Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark.

Tihti loodetakse ka seda, et välismaalased on rumalad ning nad on nõus maksma üürihinda, mis on oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Paraku on üüripakkumised portaalides kättesaadavad nii kohalikele, kui piiritagustele üürnikele. Sageli otsivad välismaalastest üürikorteri otsijad endale maakleri, kes on kohaliku turuinfoga rohkemal või vähesemal määral kursis.

Tegelikkus on see, et sageli ootavad lääne poolt tulevad välismaalased hoopis seda, et Eestis on võimalik üürida ühiselamutoa hinnaga luksuslik kesklinnakorter.

Enamasti maksavad välismaalased tõesti keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoonet ja korterit.

Tagatisraha küsimine on oluline

Välismaalastest üürnike puhul tasub üürileandjal küsida võimalikult suur tagatisraha, et probleemide ilmnemisel katta sellega võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest. Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu kui tulu.

Tõnu Toompark kirjutab korteri üürile andmisest koos jurist Evi Hindperega pikemalt käsiraamatus «Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?».